Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arti Arakas tahab uudse kirjaklambriga maailma vallutada

10. august 2009, 16:44

Arco Vara üks endistest omanikest Arti
Arakas on koos endise kolleegi Tarmo Hendriksoniga lasknud kasuliku mudelina
patenteerida kirjaklambri, mille idee tahab maha müüa või siis seda kuskil
tootes üle ilma turustada.

„Eesmärk on hea raha eest maha müüa,“ põhjendas Hendrikson nn rohelist kasutusviisi propageerivale kirjakambrile Eesti patendiametilt kasuliku mudeli kaitse taotlemist. „Teine võimalus on tootma hakata,“ rääkis ta, lisades, et tegemist on tootmisvalmis asjaga, mida on ka tegelikult juba mõned eksemplarid Eestis toodetud.

Hendrikson kirjeldab, kuidas sündis nn rohelise klambri idee „Kuna kirjaklambrit ei olnud parasjagu kodus ja kui oli, siis ei sobinud see jälle klambrilööjasse sisse. Mõtlesin, mis seal siis nii erilist on, et lõpuks peab saama ju pabereid ka teistmoodi omavahel ühendada, mida pärast paberihunti lasta ilma klambreid eemaldata,“ rääkis ta.

„Selleks et patenti üldse kinnitada saaks, peab tegema ülemaailmse patendiuuringu. Uuring on tehtud ja sellist toodet ei ole,“ rääkis mees, olles veendunud, et nad on ainukesed turul. Tema arvates on kasulik mudel sama mis patent, aga selle saab lihtsalt kiiremini kätte. „Bürokraatiat on natuke vähem, muidu on sama,“ lausus Hendrikson.

Hendrikson ei osanud öelda, millal võiks tootmisega alata. „Seda on liiga vara prognoosida. Me peame läbi rääkima võimaliku müügi üle,“ nentis ta.

Küsimusele, mis on teise kasuliku mudeli omaniku Arti Araka roll, ütles leiutise autor, et nad on vanad sõbrad ja kolleegid. Kas Arakas on selles projektis äripartner? „Võib nii öelda,“ nõustus Hendrikson. „Ameerikas ja Euroopas patenteerimine ei ole just väga odav,“ lisas ta. Arakal endal ei olnud mahti täna Äripäevaga suhelda.

Hendrikson on veendunud, et klambrit saaks üle maailma kasutada, ent Eestis ei ole mõtet seda kalliduse tõttu toota. „Tuleks hakata Hiinas tootma ja üle maailma turustama, aga turustusvõrk peaks kellelgi olemas olema, seda ei ole mõtet üles ehitada,“ arutles Hendrikson võimalusi, kui peaks siiski mindama tootmise teed.

Tema sõnul on programm töövalmis, selle võiks homme käivitada, aga meestel oleks huvi pigem idee maha müüa. Hendrikson ei kartnud, et keegi teine võiks sama asjaga turule tulla. „Kui keegi teine seda tootma hakkab, siis tuleb ta kohtusse anda ja kohus otsustab. Ei saa välistada, et mingi hiinlane hakkab tootma,“ märkis ta.

Hendrikson ütles, kui siiski hakata tootma ja tahta konkureerida teiste samalaadsete toodetega, siis ei saaks hinda üles kruvida, pealegi on tegemist konstruktsioonilt lihtsa tootega. Praegu on mehel ka teised leiutised töös, mille puhul ta ei välistanud samuti patenteerimist.


Kasuliku mudeli kirjeldus

Seade painduvast materjalist lehtede ühendamiseks:

Leiutis käsitleb seadet kahe või enama painduvast materjalist lehe, eelistatavalt paberi- või kartongilehe omavaheliseks ühendamiseks või liitmiseks/lukustamiseks, mis toimub lehtede osalise perforeerimise teel. Seade asendab kirjaklambrit ja läbi paberi löödavat U-klambrit.

Eelistatavalt kuulub seade kontoritehnika valdkonda ja on valdavalt mõeldud kasutamiseks büroodes, kontorites, kodudes, tööstuses paberite ja pakendite omavaheliseks liitmiseks ning ka kaupluses kassas arve ja tšeki liitmiseks. Seadet saab kasutada samuti tööstuses näiteks kruvide, naelte, mutrite väikepakendite sulgemiseks, aga ka pappkastide nurkade sidumiseks.

Leiutamise kasutamine ei tekita jäätmeid, kuna ühendatavad lehed lukustatakse lehe enda materjaliga. Peale selle saab kasutuid pabereid kohe lasta paberipurustajasse, ilma et oleks eelnevalt vaja eraldi seadmega klambreid eemaldama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. August 2009, 14:16
Otsi:

Ava täpsem otsing