Rahvusvahelise aktsiapettuse niidid ulatuvad Eestisse

10. august 2009, 08:57

Eestlasest ettevõtja Urmas Turu sai
veebruaris eneselegi ootamatult Ühendriikides börsivälisel aktsiaturul OTC
kaubeldava kullakaevandus-ettevõtte Ardent Mines Ltd juhiks. Miks ta ettevõttes
presidendi, pearaamatupidaja, tegevjuhi ja teiste tava-äriühingus oluliste
juhtkonna liikmete toolidele istutati, jääb Turule senimaani arusaamatuks.

„Et siis eesti keeles nimetatakse vist tankistiks seda?“ imestab Urmas Turu õhtulokaali Sossi klubi pärastlõunaselt inimtühjas, ent avaras baariruumis diivanil istudes. Turu on rahuliku olemisega mees, palju sõnu ei tee. On väikestviisi meelelahutusäris tegev – ta on üks kolmest Sossi klubi pidava OÜ Mojave omanikust. Klubielu kohta räägib, et eks need neljatähelised uudismõisted – masu, täpe, pupu – mõjuvad ka ööklubile. Aga rahvast ikka käib.
Sossi klubi käekäik pole seekord jututeemaks. Nimelt on internetiavarustes tuhnides selgunud, et Turust on vahepeal saanud sõna tõsises mõttes kullakaevur Kanadas. Vähemalt on tema „juhitaval“ ettevõttel selline kava olemas. Ardent Mines Ltd, mille juhtkonna ainus liige Turu alates veebruarist on, omab kirjade järgi paari kaevandusluba Kanada läänerannikul Briti Columbias. Ettevõtte tegevusalana on kirjas kulla kaevandamine. Varade real pikutab Ardent Minesi bilansis tühjust märkiv kriipsuke. Kohustuste poole on üleval veidi üle 40 000 USD, mis väidetavalt märgib ettevõttesse kaasatud investorite raha, sh Turu oma.
Miks ta aga ettevõtte juhina kirja on pandud, pole Turul aimugi. „Puhtast südamest räägin, ei tea,“ nendib ta nõutult. Tema jaoks oli asi lihtne – sugulane Kanadast Vancouverist, Robert Järva, pakkus talle investeerimisvõimalust. Nii otsustaski ta natuke raha Kanadasse suunata. Kirjutas Järvale ka volituse enda nimel aktsiatehingute teostamiseks.

Juhatuses enda teadmata

Üllatus tabas teda aga tänavu juuli algul Äripäevast tulnud kõne peale, kus pärisime, mis ettevõttega on Ardent Minesi näol tegemist – kas ehk mõni nutikas äriplaan? Teate selle kohta, et senised ettevõtte juhatuse liikmed on oma kohalt lahkunud, avaldas Ardent tänavu veebruaris. Asemele asus pressiinfo kohaselt Turu. Ainult et talle „unustati“ sellest teatada.
„Ausõna ei tea. Vaadake, see on niimoodi, et ma olen andnud oma sugulasele aktsiate ostmiseks õiguse. Aga kui ta mind juhatusse paneb, siis ma pean hakkama [temaga] suhtlema,“ lausus ta esimesel kõnelusel.
Muuhulgas nimetatakse teda samas pressiteates inimeseks, kes juba alates 2004. aastast investeerinud kinnisvarasse, aktsiatesse ja teenindussektorisse. „Ja tegelikult kasvatan siin hoopis tomateid,“ lisab Turu. Kerge muigega. Ja tõepoolest kasvatabki – koduses kasvuhoones Tabasalus Tallinna külje all. Koduga seoses tabab teda aga veel teinegi üllatus. Nimelt on Ardent Mines alates veebruaris registreeritud tema elukohta. Tema enese teadmata.
Kuidas saab selline asi võimalik olla? Vastuse küsimusele peaks andma Järva, Turu Kanadas resideeriv sugulane. Järva kolis Kanadasse 90ndal aastal, seega ei ole tegemist tüüpilise Kanada eestlasega, kelle pere põgenes Eestist punaarmeelaste hirmus II maailmasõja lõpus. Vancouveri väliseestlaste kogukonna mõnedelt liikmetelt küsides selgub, et Järva nimi on neile tundmatu.
Samas on Turu lahkelt valmis jagama tema kontakte ja annab ühe Briti Columbia telefoninumbri ning Järva e-posti aadressi. Saadetud e-kirjale Järvalt vastust ei tule. Turult saadud telefoninumbrilt vastab aga helilint, teatades ettevõte nime, kuhu helistatakse – Corporate Resource Group.

Firmad Kanada ajakirjaniku huviorbiidis pikka aega

Sellise nimega ettevõte on Ardent Minesi suurim aktsionär, teab Kanada ajalehe Vancouver Sun kolumnist David Baines. Ta teab nii mõndagi veel. Näiteks identifitseerib ta Järva või siis keeleliste eripärade tõttu inglisepäraselt Jarva kui nn aktsiate promootori ja Ardent Minesi kui Järvaga seotud ettevõtte. Seda kiirelt, peast, kohe esimeses telefonivestluse alguses. Järva kohta teab Baines, et tegemist on ühe Ukraina taustaga isiku Sergei Stetsenko kaastöötajaga. Baines ise on staažikas ajakirjanik, kes Kanada börsidel ja Ühendriikide vabaturul toimuvatest petuskeemidest kirjutanud juba paarkümmend aastat. Stetsenkot ja tema kaastöötajaid peab ta ebaausaks seltskonnaks, kes teenivad elatist ettevõtete aktsiatega manipuleerimisega. Skeem käib lihtsalt – luuakse ettevõte, mille tegevusala pole üldiselt oluline. Siiski on just Briti Columbia taustaga kaevandusettevõtete aktsiad üks peamisi artikleid, mida Vancouveri tegelased OTC-l üritavad müüa. OTC on teisisõnu kauplemisvorm, kus saab vahendada ettevõtete aktsiaid, mis börsinõudmistele ei vasta või ei soovi ise börsi ehk reguleeritud kauplemissüsteemiga liituda. Ettevõtete aktsiate vastu proovivad huvi tekitada aktsiate promootorid ehk vahendajad. Vahendajad on täiesti seaduslikud inimesed, keda ka tõsised ettevõtted palkavad oma firmat tutvustama. Kuid kahjuks on olemas ka neid, kes soovivad süsteemi ära kasutada pettusteks - OTCl kaubeldakse ka ettevõtetega, mille äriplaanid ei ole reaalsed ja avalik aruandlus eksitav või koguni lausvale. Just selliste ettevõtete tutvustamisega ja aktsiate pakkumisega tegelevad Stetsenko ja Järva, teab Baines.

Eesti aukonsul Vancouveris ja 1986. aastal asutatud riskikapitalifirma Discovery Capital asutaja Harry Jaako selgitab, et skeem seisnebki väheteadlike investorite otsimises. „Otsitakse lolle ehk neid, kellele meeldib loterii. Kui mõnele pakkuda võimalust osta aktsiat kümne sendi eest ja pakkuda lootust seda müüa ühe dollari eesti enne mängu lõppu, siis neid isikuid, kes ostavad, on tõenäoliselt päris palju,“ sõnab Jaako. „Mõned võidavad selle mänguga,“ lisab ta ja kinnitab, et hoolimata kõigest on võimalik, et ühel kaevandusfirmal, millel olemas uuringuluba ja mis puurib mäe sisse auke, õnnestubki väärismetalli leida. Sellisel juhul ulatub tootlus tõepoolest saja- ja enamakordseks. Tavajuhul aga tõtt väänatakse – näiteks on võimalik, et mõni ettevõte hangib oma kaevanduspiirkonnale ka geoloogilise analüüsi, milles teadlane selgitab suurt tõenäosust piirkonnas väärismetalli leida. Kuigi geoloog võib olla diplomeeritud teadlane, ületab risk, et ettevõtte promootorid on ta kinni maksnud, tunduvalt analüüsi teaduslikku põhjendatust. Seejuures uuringutega reaalselt keegi ei tegele.

Kuni 90ndate alguseni said sellised skeemid rahus töötada ka Kanada börsidel, mis rämpsettevõtetest üle ajasid. Siis aga riigi suhtumine muutus, börsid turujärelevalv võttis börsid kindlamasse haardesse ja Vancouveri taustaga seltskonnad suunasid oma tegevuse Ühendriikide OTC-le. Kellele meenub nüüd 2000. aastal Ameerikas linastunud film nimega „Boiler room“, sisuks ühe nurgataguse maaklerifirma J.T. Marlin töötajate hea töö olematutesse firmadesse lolli raha kaasamisel, siis tegelikkus ei jää sellest kaugele.

Tihti tehakse aktsiatehinguid ka sugulaste ja tuttavate abil, et luua muljet huvist aktsia vastu, et selle hinda kergitada. Ehkki selliseid käike peaks pidama nn insaider-tehinguteks ja sugulasi variisikuteks, tehinguid ebaseaduslikuks manipuleerimiseks, jäävad need turujärelevalvel tihti märkamata. Samuti on Ameerika meediast läbi käinud juhtumid, kus ebaausad maaklerid on mõne aktsia ostmise eest andnud altkäemaksu. Meediasse on lood jõudnud põhjusel, et altkäemaksu võtjaks on osutunud Föderaalse Juurdlusbüroo kaastöötaja ja õiguskaitseorganid on pettusele jälile saanud. Üheks näiteks on sama Vancouveri seltskonnaga seotud New Yorgi maakler Jason Jadidian, kes andis mullu mais FJB töötajale 5000 $ suuruse altkäemaksu ettevõtte Tecton Corp aktsiate omandamiseks. Salaagent „investeeris“ Tectonisse kokku ligi 20 000 $. Jadidian võeti vahele, ta tunnistas ennast süüdi ja teda trahviti 10 000 $. Lisaks keelati tal turul osalemine kolmeks aastaks. Vancouveriga seob Jadidiani sealne advokaat Penny Green, kes on vormistanud Ühendriikide turujärelevalve organisatsioonile SEC vormistanud mitmete kahtlaste ettevõtete dokumente ja korraldanud nende avalikku pakkumist. Green on Bainesi andmetel tihedalt seotud ka Stetsenko grupeeringuga.

Kahtlase äriplaaniga ettevõtted kirjas Ida-Euroopa firmadena

Stetsenko, Järva ja nende kaastöötajad Kanadas on Baines tähelepanu alla võtnud just viimastel aastatel. Märkus, mille ta tegi oma kolumnis augusti alguses, seisneb selles, et paljud kahtlaste äriplaanidega varavabad ettevõtted on hiljuti registreeritud Ida-Euroopa riikidesse – Stetsenko tausta arvestades põhiliselt Ukrainasse. Ent nagu käesolevast näha, nüüd ka Eestisse. Seejuures paigutatakse ettevõtte juhatusse isik, kellel nähtav seos Vancouveriga puudub. Selle põhjuseks peab Baines Briti Columbia turujärelevalve nõuet, mis hakkas kehtima mullu septembris. „Ükskõik milline börsiväliselt kaubeldav ettevõte, millel on olemuslik side Briti Columbiaga, peab hakkama esitama aruandeid Briti Columbias,“ kirjutab ta. „Paljudel juhtudel teevad need ettevõtted kosmeetilisi muudatusi, et varjata oma seotust Briti Columbiaga,“ lisab ta.

Tundub üllatav, et petumängu kahtlusega seltskonnale nii vabad käed jäetakse. „Kui politseid ei ole, kas siis on üllatav, et vargad mängivad vabalt?“ küsib Jaako, vihjates sellega Ühendriikide SECi puudulikule huvile valdkonna vastu. Samas hindab Jaako Vancouveri taustaga tegijaid väikesteks kaladeks. OTC ettevõtteid on tema andmetel üle kuue tuhande ja Briti Columbia seltskond tegeleb neist vähestega. „Ainult üks ENRON või Worldcom või Bernie Madoff teeb kümme rohkem majanduslikku kahju kui kõik Vancouveri aktsia-promootorid suudavad teha 100 aasta jooksul,“ usub ta.

Stetsenko, Järva ja kosmosesatelliidid

Robert Järva tausta kokku pannes selgusid mitmed tema seosed kahtlaste äriprojektidega. Näiteks ettevõttega 4C Controls, mille äriplaan seisneb luuresatelliitide orbiidile lennutamises. Ettevõttel on esinduslik koduleht, terve hulk töötajaid jne, aga puudub nt müügitulu, varasid on vaid 25 000 $ ja tooteid pole.
4C aktsionäriks on ka Marshalli saartel registreeritud Black Sea Trading Ltd, mille partneriks ja presidendiks Järva. 4C projekti finantseerib kirjade järgi aga Šveitsis Žürichi lähedasse Zugi linna registreeritud AG Rudana Investment Group. Zug on Šveitsis tuntud ka kui riiulifirmade linn, kus ettevõtete registreeritud aadressidel asuvad vaid postkastid. Vancouver Suni kolumnist David Baines omab andmeid, et Järvaga seotud Kanada seltskonna võtmeisiku Sergei Stetsenko elukohaks on praegu Zürich.
Turuanalüüse avaldava Citron Researchi hinnangul on 4C näol tegemist petturliku ettevõtmisega. Nad hoiatavad: ettevaatust investeerimisel!
Teine ootamatu näide paljude samalaadsete seast on Ukrainast Kiievist. Stetsenko ja Järva grupeeringuga seotud ettevõte, OTC kaudu vahendatud Green Bikes Rental Corp plaanis asutada Ukraina pealinnas jalgrataste laenutuse. Projekt suutis koguda ca 50 000 $. Mõni kuu hiljem avaldati teade: „turuanalüüsi käigus selgus, et Kiievi teed ei ole jalgrattaga sõitmiseks sobivad“. Ettevõtte nimi muudeti Affinity Mediaworks Corp-iks, mille tegevusvaldkond on filmide produtseerimine. Ühtki filmi nad samas teadaolevalt tootnud ei ole. Juunis teatasid nad, et hakkavad tootma märulipõnevikku „Ohu rajad“ (i.k. „Traces of danger“). Teate kohaselt peaks film valmima aasta lõpuks. Kes on oodatava põneviku lavastajaks, millised näitlejad osatäitjateks, teates ei avaldata.

SEC ei anna kommentaare

Ameerika Ühendriikide aktsiaturgude järelevalve organisatsioon SEC (U.S. Securities Exchange Commission) oma turujärelevalve alast tegevust ei kommenteeri. „SECi töötajatel on keelatud kinnitada või ümber lükata mistahes uurimisalaseid tegevusi,“ selgitab SECi avalike suhete osakonna asedirektor John D. Heine. Saadetud infopäringule, mis puudutas Robert Järva, Sergei Stetsenko jt samasse Vancouveri taustaga turuosaliste kohta olemasolevat infot, vastab Heine, et lõppenud uurimistest need nimed läbi käinud pole.
Samuti puudub nende isikute tegevuse osas info Eesti Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebürool. „Sellised petuskeemid on rahapesu andmebüroole üldjoontes tuttavad. „Õhku“ ja õhul põhinevaid prahtvõlakirju on varemgi müüdud ja nende skeemidega on rahapesu andmebüroo põgusalt kokku puutunud,“ kinnitab keskkriminaalpolitsei kommunikatsioonibüroo juhataja Kadri Põldaru. „Selliseid skeeme kasutatakse peamiselt heausksetelt raha välja petmiseks,“ lisab ta.
Samuti teatab Põldaru, et vajadusel uuritakse koos finantsinspektsiooniga ka Eestisse registreeritud Ardent Mines Ltd tausta.

OTC õhuline aktsiamüük
OTC-l (over-the-counter – e.k. tõlkes vaba turg) ehk Ameerika Ühendriikide börsivälisel turul saab kaubelda ettevõtete aktsiatega, mis ei täida reguleeritud turgudele ehk börsile pääsemise kriteeriume või ei soovi ise börsil osaleda.
Samas kasutatakse OTCd palju ka nn „pump and dump“ (e.k. mugandatult õhku täis pumpama ja tühjaks laskma) skeemide teostamisel. Ettevõtte aktsiasse õhu pumpamisel ehk investorite seas aktsia vastu huvi tekitamisel kasutatakse kõiksugu võimalusi – internetilehekülgi, e-kirjade masspostitust, otsepöördumist, telereklaami jm. Tihti ütlevad nn analüütikud, kes aktsiat kiidavad, et omavad siseinfot ettevõtte kohta ja prognoosivad aktsia kiiret tõusu (pump). Tegelikkuses on need isikud ettevõtte aktsionärid või kinnimakstud promootorid, kes valitud hetkel aktsiad turult leitud investoritele maha müüvad. Aktsia väärtus kukub kiiresti nulli piirile (dump). Väidetavalt kasutavad OTCd otseses mõttes vargusteks ka organiseeritud kuritegevusega seotud grupeeringud. Nende leivaks on interneti maaklerteenuse pakkujate juures registreeritud kontode paroolide vargused (nr E Trade). Kontodele ostetakse rämpsettevõtete aktsiaid ja investorid kaotavad oma raha.

Allikad: SEC; Wikipedia

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. August 2009, 10:00
Otsi:

Ava täpsem otsing