Langus läheb nüüd laugemaks

Täna teeb statistikaamet teatavaks Eesti viimase kvartali majanduslanguse ulatuse. Äripäev ennustab, et see langusprotsent jääb meie surutise halvimaks näitajaks. Siis hakkab olukord tasakesi paremaks minema.

Rõhk on küll sõnal "tasakesi". Aga vaiksest taastumisest on märke. Nii tegi eksport juunis tänavuse rekordi. Jooksevkonto miinus, üks meie suuremaid üle jõu elamise tunnuseid, on tulnud plussi. Töötleva tööstuse langus on peatunud. Valitsus on suutnud kärbetega olukorrale reageerida.

Tõsi, ettevõtjad ei räägi veel tellimuste tõusust, nad kardavad, et järgmine kvartal võib olla veel hullem. Kuid küsimus on ka üldises ettevaatlikkuses, nii Eestis kui meie ümber. Kui sa oled just suutnud pea taas õlgadele saada, keerad sa seda algul ettevaatlikult.

Sama võib öelda ka reitinguagentuuride kohta. Jah, Standard & Poor's just alandas meie riigireitingut, kuid nendegi hinnangud saabuvad väikse ajalise nihkega, keskendudes riskidele, mille maandamisega me oleme viimase aasta jooksul juba tegelenud.

Kuigi see on vaid tehniline küsimus, aitab meid ka statistika - jooksvad langusprotsendid on ju suhtelised, nad sõltuvad võrdlusbaasist. Mullu kolmandas kvartalis oli majanduslangus juba 3,5%. Samas peab küsima, kas mitte leevendust pole toonud suvi, kui mured väiksemad ja majandustegevus nagunii aeglasem. Võtame näiteks panganduse: nii prognoosib Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe, et klientide maksevõime aasta teisel poolel halveneb. Vastab tõele, et ainuüksi jälle tõusnud soojakulud panevad perede eelarved sügise saabudes tugeva surve alla. Kuid meie pangad on siiski küllalt tugevas seisus. Nad peavad tegema korrektsioone, kandma osa varasid maha, arvestama suurenevate laenukahjumitega, kuid nad ei ole kokkuvarisemise ohus.

Vaatame sama mündi teist külge. Suur osa langusest ongi olnud vajalik korrektsioon: kui mulli ajal läks enam kui pool laenurahast ühel või teisel viisil kinnisvarasse, siis nüüd hoiavad pangad sellest sektorist eemale. Ehitusmehed ei saa enam ajada palkasid müstiliselt kõrgele, ehituskvaliteet paraneb.

Kõva maandumise pluss on selles, et koera saba ei raiuta jupikaupa. Kui juba tegelikkusele näkku on vaadatud, siis saab hakata asju parandama. Seda on ka juba aasta aega tehtud.

Palju tuntakse muret selle üle, et me ei tea, millel meie uus kasv põhineb. Teame vaid, et see pole enam kinnisvara ja sisetarbimine. Äripäev julgeb uskuda, et selle küsimuse lahendavad ettevõtlikud inimesed ise, kuni riik neid vaid piirama ei hakka.

Kellele juhtkiri liiga positiivne tundub: me räägime vaid languse peatumisest. Kasvuni on veel aega, viimaste aastate kiiret kasvu ei pruugi tulla aastakümneid.

Autor: ÄP