Üldse mitte mõttetu sihtkoht

Feliks Mägus 12. august 2009, 00:00

Eesti - mõttetu turismisihtkoht, kirjutab möödunud reedeses Äripäevas lehe toimetaja. Ja netikommentaatorid huilgavad kaasa - loomulikult mõttetu ja turismiettevõtjad on kõik liigkasuvõtjad. Täna kirjutavad aga juba rahvusvahelised portaalid, et eestlased ise ei usu oma maasse ja seavad samuti kahtluse alla siia reisimise otstarbekuse.

Elus on pilt päris hea. Sektor toodab ligikaudu 10% riigi sisemajanduse koguproduktist ja on ka oluline ekspordiallikas. Ligi 30% teenuste ekspordist toodab turism. 2008. aastal oli turismiteenuste eksport umbes 16 miljardit krooni. Välisturistide ostetavad teenused ja kaubad aitavad elus hoida väga paljusid Eesti väikeettevõtteid.

Eesti riigile tähendab turismiteenuste müük olulist käibemaksu, aktsiiside ja tööjõumaksude laekumist. Ainuüksi majutussektori tööjõukulud (palk pluss sotsiaalmaks) olid viimases neljas kvartalis kokku umbes 870 miljonit krooni. Palgakuludest umbes pool ehk 430 miljonit krooni on tööjõumaksud. Hotellides ja restoranides töötab koguni 3,5% hõivatutest ehk 23 000 inimest ja majutusasutustes umbes 1% ehk 6500 inimest.

Turismisektori oluline osa on majutussektor. Umbes 80% Eestis osutatavast majutusteenusest läheb ekspordiks - välisturistide majutuse käive oli 2008. aastal ligi 1,8 miljardit krooni. Kuna üle kahe kolmandiku majutusasutuste tubadest on väljaspool Tallinna, siis on see tegevusala ka olulise regionaalse ning sotsiaalse mõjuga, pakkudes vähekvalifitseeritud tööjõule võimetekohast rakendust väljaspool kasvukeskusi.

Hotellid ja restoranid (statistikas näidatakse neid tihti koos) on väike majandusharu, kus luuakse vaid umbes 1,5% lisandväärtusest ja kus viimase nelja kvartali jooksul teeniti vaid 0,4% kasumitest. Kogu rahvamajanduse tööjõukuludest moodustavad hotellid ja restoranid aga juba 2,4%, mis näitab selle valdkonna suhteliselt suurt tööjõumahukust.

Ülaltoodu peaks olema selgituseks neile, kes alahindavad Eesti kui olulise reisisihtkoha ja turismisektori kui Eesti ühe olulisema majandusharu tähtsust.

Eestis ööbis 2008. aastal ligi 2 miljonit välisturisti, mis on 3,7% rohkem kui 2007. aastal. Vaatamata sellele, et meil ei ole troopilisi randu ega Pariisi ajalugu ja arhitektuuri. Tõsi, 2009. aasta esimesel poolel on välismaalaste ööbimiste arv vähenenud (langus on oluliselt väiksem kui kogu majanduse langus), kuid seda mitte puhkajate, vaid just äri- ja konverentsituristide arvelt. Seega väide, et Eestisse pole põhjust tulla, kuna siin midagi ei ole, ei pea paika.

Millest diskussioon algas? Küsimusest, kas Eesti kui reisisihtkoha turundamise jaoks Euroopa struktuurifondide poolt eraldatud raha on mõistlik kasutada Eesti turundamiseks. Ei ole kahtlust, et Eesti turundamiseks tuleb kulutada nii Euroopa, Eesti riigi kui ka ettevõtjate raha.

Eesti turundamiseks ette nähtud Euroopa raha kasutamist koordineerib EASi turismiarenduskeskus ja teeb seda koostöös ettevõtjatega parimal võimalikul viisil. Kui kellelgi on häid ettepanekuid, on nii sektor kui ka EAS avatud koostööks.

Mina usun, et Eesti on lahe, ja kui me siin elame, siis me peame oma maad armastama. Ükski Itaalia pitsategija ei mõtle, et kuna ta sellel aastal müüs kaks pitsat vähem, peaks kolima Kreetale - äkki seal müüb rohkem.

Ta lihtsalt teeb oma tööd ja on õnnelik. Mõttetust elust ja kodumaast on asi kaugel. Tõel on kaks külge - matemaatiline ja emotsionaalne - kumbki neist ei ole teiseta täiuslik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing