Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mäestike kõrguse määrab kliima

13. august 2009, 15:20

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise
kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad.
Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja
paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

Siiani on arvatud, et mida tugevamad on kokkusurvepinged, seda kõrgemale mäestikud kerkivad. Üldjoontes see nii ongi, kuid siiani on mööda vaadatud liustike väga suurest mõjust, mis väljendub selles, et kõrgetel laiustel, kus kliima on jahedam, ei lase liustikud mägedel nii kõrgele kasvada kui ekvaatorile lähedamatel aladel, kirjutas LiveScience.

Ajakirjas Nature avaldatud artiklis selgitavad Taani Aarhusi ülikooli teadlased, et mägede kõrguse määramisel mängib üliolulist rolli lumepiiri kõrgus. Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, millest kõrgemal toimub liustike moodustumine ehk sellest piirist kõrgemal ei sula talvel maha sadanud lumi suve jooksul täielikult ära.

Kui tektoonilised jõud suruvad mäetipu lumepiirist kõrgemale, hakkavad moodustuma liustikud, mis on väga efektiivsed mäestike kulutajad. Seetõttu on mäestike kasvul pidur peal – neid küll surutakse kõrgemale, kuid suure osa ülespoole pressitud maakoorest kulutavad liustikud kiirelt ära. „Seetõttu saavad madalatel laiustel paiknevad mäestikud kõrgetel laiustel paiknevate ametivendade suhtes eelise, sest lumepiir on troopilistes ja ekvatoriaalsetes kliimavöötmetes märgatavalt kõrgemal,“ ütles David Egholm Aarhusi ülikoolist.

See on üks põhjustest, miks paikneb maailma kõrgeim mäestik Himaalaja võrdlemisi madalatel laiustel. Ilmselt samal põhjusel on ka lõunapoolkeral asuva Andide mäestiku lõunaosa madalam kui põhjaosa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing