Põllumehed: tänavu saaks leiva küpsetada eesti rukkist

13. august 2009, 13:48

Tänasel viljalõikushooaja avamisel teatas
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus, et
taliviljade saagikus jääb ilmselt möödunud aastale viiendiku võrra alla, kuid
suvivilja osas võib loota sellevõrra paremat saaki. Jääb vaid loota, et ilm
saagi koristust soosib.

Kuigi rukki kasvupind ja tõenäoliselt ka saagikus on möödunud aastast väiksem, siis peaks kohalikust viljast kodumaise leiva jaoks piisama. Kui vaid odavama tooraine jahil naabrite juurest seda ei ostetaks.

Põllumeestele teevad muret madalad kokkuostuhinnad. Põllumajandusturud on juba pikemat aega kriisis. Teravilja ja piima kokkuostuhindadel enam kuhugi kukkuda pole. Toiduainete hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaubanduskettide juurdehindluste vähenedes. Joogipiima hind on poes liigagi odav, aga teiste toodete hinnad oluliselt langenud pole. Paraku on kaubandus selgelt monopoliseerunud. Teine võimalus oleks madalam käibemaksumäär põhitoiduainetele. Paljud EL liikmesriigid on seda teed läinud.

„Jaehind vs tootjahind on selle hooaja võtmeküsimus,“ teatas EPKK juhataja Roomet Sõrmus. „Arvestades põllumeestele ja toidutööstustele makstavat hinda peaks toit poes olema veelgi odavam kui ta täna on. Tootjahindade langus aga poeletil piisavalt ei kajastu, mis takistab omakorda tarbijate nõudluse kasvu. Kohaliku tootmise jätkamiseks peavad tootjahinnad tõusma, sest nii madalaid kokkuostuhindu tootjad enam kaua kannatada ei jõua,“ lisas Sõrmus.

Tänaste kokkuostuhindade juures suudetakse tootmist jätkata vaid tänu eurorahade kasutamisele. Põllumajandustoetused tähendavad iga tarbija jaoks piimaliitri kohta vähemalt ühe kroonist hinnavõitu. Ilma eurorahata peaks kohaliku juustu kilo olema vähemalt 10 krooni kallim.

Ilma eurorahata oleks põllumajandusettevõtete ja sealsete töökohtade jätkusuutlikkus suure küsimärgi all. Alates 2001. aastast on põllumajanduses kasutatud 15 miljardit krooni nii Euroopa Liidu kui Eesti riigieelarvest. Vaatamata madalatele turuhindadele on aasta-aastalt siiski suurenenud haritava maa pindala ja saaduste kvaliteet. Euroopa Liiduga liitumise ja eurorahade mõjul on haritava maa osa viimase viie aasta jooksul kasvanud üle 50 tuhande hektari võrra, ulatudes täna 20% Eesti kogupindalast.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on eraõiguslik põllumajandustootjate ja -töötlejate ühendus, kuhu kuulub 100 liiget, nende hulgas ka erinevaid toidusektorit toetavaid organisatsioone. EPKK tegevuse eesmärgiks on pakkuda igakülgset toetust Eesti põllumajandustoodete tootmisel, kasvatamisel ning toiduainete turustamisel nii kodu- kui välisturul. EPKK on välja arendanud nõuandesüsteemi, mille kaudu nõustatakse ja koolitatakse põllumehi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. August 2009, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing