Hiina-hullus levib hooga

Tarvo Vaarmets 14. august 2009, 00:00

Hiina-hullus levib endiselt nagu seagripp - kiirelt ja kõikjale. Kui kümnend tagasi ajas investoreid põlema "punkt-com", siis nüüd jookstakse tormi kõigele, mis on pärit Hiinast. Selle aasta esmaste avalike aktsiaemissioonide mahust on üle poole korjanud Hiina ettevõtted.

Hongkongi kiire börsitõus on meeleolud julgemaks muutnud ning sealsetelt börsidelt raha korjamine on nagu jalutuskäik üle lillelise aasa. Juunis kaotati ka keeld uutele noteeringutele Mandri-Hiinas.

Mandri-Hiinas ja Hongkongis on sel aastal korraldatud 30 uut IPOd, kokku on kaasatud 13,7 miljardit dollarit ehk 51% globaalsest IPO mahust.

JPMorgani Hiina aktsiate spetsialisti Jing Ulrichi sõnul peegeldab Hiina ettevõtete suur proportsioon kogu maailma IPOdest ülevoolavat likviidsust ja nii Hiina kui ka välisinvestorite suurt nõudlust. "Suur osakaal näitab ka seda, et USAs ja Euroopas on IPO korraldamine keeruline," lisas Ulrich.

Tänavune suurim IPO kuulub samuti Hiina ettevõttele - China State Construction Engineering Corp korjas avaliku esmaemissiooniga 7,3 miljardit dollarit.

Nõudlus Hiina ettevõtete aktsiate järele on olnud absurdne. Näiteks Mandri-Hiina börsile läinud Sichuan Expressway pakutud aktsiad märkisid jaeinvestoried 414kordselt üle.

Hongkongis noteeritud Hiina ehitusmaterjalide tootja BBMG vabad aktsiad märkisid jaeinvestorid aga 775kordselt üle.

Hiina kaotas juunis Mandri-Hiinas aktsiate noteerimise keelu nii suurtele välismaistele (blue chip) kui ka kodumaistele väljaspool Mandri-Hiinat noteeritud ettevõtetele (red chip).

See samm on iseenesest positiivne, sest nüüd peaks tekkima rohkem ettevõtteid, kuhu investorid oma raha suunata saavad - ehk leeveneb sellega veidi ka hullumeelne nõudlus Hiina aktsiate järele. Kui robustset indeksite hinna-kasumi suhet vaadata, siis pole Hiina aktsiad sugugi odavad - Hang Sengi indeksi keskmine P/E on üle 20 ja Shanghai indeksi sama näitaja üle 30.

Teisalt tuleb nõustuda massidega, et Hiina tulevik on helge ja suuriigist saab ühel hetkel USA asemel maailma majanduse keskpunkt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing