Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas pooltühi tass on juba pooltäis?
Rääkides majandust ja rahast, on eestlane nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ütlen ausalt, et ma pole erand ja tunnen end samasuguse otsustusvõimetu kitsena ja tõenäoliselt tunneb end nii suurem osa maailmast. Aktsiaturud näitavad juba viiendat järjestikust kuud tõusu, majandus näitab stabiliseerumismärke, aga ikkagi... Teadmatus on endiselt õhus ja see sunnib enne rahalise otsuse langetamist enne üheksa korda kaaluma. Ja ikkagi võib jääda otsus tegemata.
Eesti majandus langes teises kvartalis 16,6% ehk oodatust veidi vähem. Langusprotsent tuli meil ka pisem kui Lätis ja Leedus. Jooksevkonto on olnud kaks kuud suure puudujäägiga ning euroliidu majanduses on näha taastumise märke - aga ikkagi… Mis see loodetust parem protsent ikka loeb. Protsent siia-sinna, statistikaamet võib ju eksida. Ega ilmaaegu ei öelda, et on väike vale, suur vale ja statistika. Kõhklused närivad hinge ning tõenäoliselt ikka seepärast, et viimase paari aasta jooksul on olnud tulevikupilt ikka hullem kui prognoosides. Nüüd võib olla pilt aga muutunud.
Aktsiaturud on tõusnud küll väga kiiresti, aga ikka hoiavad paljud suurinvestorid, lihtrahvast rääkimata, rekordilises koguses raha pangakontol ning oodatakse pikisilmi aktsiaturu uut krahhi. Põhi ei saa ju olla ometi möödas! Mingi asi kindlasti kuskil käriseb ja kuskilt poolt tuleb ikka uus laks ära. Või ikkagi… Kas tuleb? Võib-olla pole tass seekord enam pooltühi, vaid pooltäis.
Hoolimata kõhklustest arvan, et praegused julged otsustajad ja tegutsejad on võitjad. Kui kõik juba hõiskavad ja tegutsevad, on pillekaar täies hoos ning võib oodata uut tagasiminekut! Kuid ikkagi... Kas ikka oleme põhjas? Kas tass on pooltühi või -täis...