Tallinna börs suure tõusu ootel

Tallinna börs hakkas kukkuma ammu enne muud maailma, aga paraku ei olnud me eesotsas ka siis, kui olukord hakkas muutuma paremuse suunas. Samal ajal kui globaalne finantskriis kestis alla aasta (oletame, et aktsiaturgudel on finantskriis praeguseks siiski lõppenud), siis Tallinna börsil kestis see tervelt 25 kuud.

Praegu võib öelda, et ka meil on meeleolud muutunud ning paljud kohalikul aktsiaturul tegutsejad on suure börsitõusu ootel.

"Ma arvan, et õige ostuhetk on üsna lähedal," ütles väikeinvestorist poliitik Toomas Kivimägi nädal aega tagasi Äripäevale. "Tähtis on seda hetke mitte maha magada," võttis ta kokku ilmselt kümnete ja kümnete aktiivsete investorite seisukoha.

Sellele, et väikeinvestorid on juba pikemat aega üsna aktiivselt Tallinna börsile investeerinud, viitab Eesti väärtpaberite keskregistri statistika. Baltika, Eesti Telekomi, Merko Ehituse ning isegi Arco Vara aktsionäride arv on viimastel kuudel kerkinud rekordtasemetele ning näiteks Baltikal on praegu aktsionäre kaks korda rohkem kui 2007. aasta veebruari alguses, st eelmise börsbuumi harjal. Moerõivaste jaemüüja ise on selle ajaga kaotanud üle 90 protsendi oma väärtusest.

Meeleolud Tallinna börsil on nii optimistlikud, et seda ei suuda murda isegi negatiivsed üllatused. Näiteks kasiinokompanii Olympic EG hoiatusele, et Ukraina tegevuse likvideerimine põhjustas ettevõttele üle 200 miljoni kroonise kahjumi, jättis turg täielikult reageerimata. Samasugust leiget suhtumist näitasid investori Tallinki suurele kahjumile, mis suuremat osa siinsest investeerimisüldsusest ehmatas üsna ebameeldivalt.

Optimistide aktsiaostude ajastus võib olla üpris hea. On ju hinnad Tallinna börsil üsna madalad. Börsil noteerituid 17 ettevõttest kaubeldakse üheksa aktsiaga alla selle nominaalväärtuse ehk alla 10 krooni aktsia. Nii mõnegi börsil noteeritud aktsia ostmise puhul võime rääkida sisuliselt pigem optsioonist. Kui ettevõttega midagi juhtub, on kaotus üsna väike, aga positiivse stsenaariumi realiseerimisel on tõusupotentsiaal küllalt vägev.

Kolmapäeval teatas statistikaamet, et Eesti majandus langes teises kvartalis 16,6 protsenti, võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga. Ehkki tegemist on väga suure majanduslangusega, kartsid paljud hullemat ning nüüd on analüütikud üsna ühisel meelel, et hullem võib olla möödas. Reeglina liigub aktsiaturg majandusest mõne kvartali võrra ees, mis võiks eeldada, et börsil on viimane aeg tõusma hakata.

Ehkki nii mõnegi aktsia hinnatõus võrreldes märtsi keskpaigaga (umbes siis saavutasid arenenud riikide aktsiaturud, aga ka Tallinna börs oma põhja) on lausa pöörane, tasub olla ettevaatlik.

Nimelt on aktsiate käibed ja likviidsus Tallinna börsil äärmiselt väike. Selle perioodi suurima tõusja, Ekspress Grupi aktsia, mis on viie kuuga kallinenud 2,5 korda, on viie kuu keskmine päevakäive 82 000 krooni. Üle miljoni kroonise päevakäibega aktsiaid on vaid kolm ning ilma viimaste päevade miljonitesse aktsiatesse ulatuvate plokktehinguteta oleks ka Olympic EG viie kuu keskmine päevakäive olnud veidi üle poole miljoni krooni.

Väike likviidsus tähendab seda, et raketilendu meenutav aktsiate hinnatõus võib täiesti ootamatult pöörduda vabalanguseks. Selleks, et võimalikku langust mitte maha magada, tuleks investoril pidevalt olla arvuti taga ja börsil toimuvat jälgida. Kellel peale töötute aga selleks nii väga aega on?

Jätkusuutlikumat tõusu ei tasu oodata enne, kui aktsiaid hakkavad ostma välisfondid. Swedbank Marketsi aktsiate maaklerosakonna juht Andres Suimets kinnitas möödunud nädalal Äripäevale, et nende ostuhuvi Balti aktsiaturu vastu on olemas, aga seni takistavad neid seesama likviidsuse puudumine ning hirmud Balti riikide majanduse suhtes.