Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Islandi pangad ärkavad koomast

14. august 2009, 12:37

Lõppeval nädalal möödub oluline verstapost
Islandi majanduse taastumisel läinud aastal riiki tabanud krahhist – juulis
valitsuse, pankade ja laenuandjate vahel saavutatud kokkuleppe järgi hakkavad
Islandil tänasest jälle tegutsema kaks iseseisvat panka.

Mullu oktoobris riigistatud Glitnir ja Kaupthing alustavad tegevust Islandsbanki ja Uue Kaupthing panga nime all, kus vastavalt 100% ja 87% on erainvestorite kontrolli all. Uus Landsbanki jääb rekapitaliseerimise järel esialgu riigi omandusse.

Islandi valitsusele läheb pankade rekapitaliseerimine maksma 270 miljardit Islandi krooni ehk 2,1 miljardit dollarit. Valitsus emiteerib selleks uusi võlakirju. Veel mullu oktoobris hinnati võimaliku „arve“ suuruseks Islandi maksumaksjatele 385 miljardit Islandi krooni.

Islandi pangandussüsteem varises kokku läinud aasta oktoobris, kui suure võimendusega Islandi pangad ei suutnud USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi järel enam oma laene rekapitaliseerida ning valitsus pangad riigistas.

Endiselt on aga selge lahenduseta, mis saab Islandi pangakrahhis oma hoiustest ilma jäänud brittide ja hollandlaste vara kompenseerimisest. Tänases Financial Timesis kirjutab Islandi peaminister Jóhanna Sigur?ardóttir, et Suurbritannia ja Hollandi väga järsk ja omakasupüüdlik käitumine läinud sügisel (Suurbritannia külmutas Landsbanki varad Suurbritannias ja pani panga ning põgusalt ka Islandi valitsuse ühte nimekirja terroristlike organisatsioonidega, mille varad tuleb külmutada) on islandlastes tekitanud suurt trotsi. Valitsusel on raske saada parlamendi toetust kavale, mille järgi erapangas oma hoiused kaotanud välismaalastele kompenseerivad kahju Islandi maksumaksjad. Summa suurus on 50% Islandi SKPst.

See teema – brittidele ja hollandlastele hoiuste kompenseerimine - on aga konks, mille taga on väidetavalt kinni IMFi Islandile antud abilaenu järjekordne väljamakse ning konks, mille taha võib kinni jääda Islandi suvel esitatud ametlik taotlus alustada Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi.

Vahepeal avalikkuse ette jõudnud infot Islandi pankade küsitava väärtusega kui mitte kriminaalsest laenupoliitikast enne süsteemi kollapsi hakkavad Islandi ametivõimud uurima koos Briti kolleegidega. Nädalapäevad tagasi lekitas Wikileaks oma võrgulehel enam kui 200 lk pikkuse dokumendi Kaupthingi suuremate laenuklientide andmetega. Sealt selgus, et pank on laennaud kümneid ja kümneid miljoneid kroone panga omanikele ja nende lähedastele sõpradele sageli ilma tagatiseta. Üks kõige markantsemaid näiteid puudutas vendi Agust ja Lydur Gudmundssoni, kelle investeerimisfirmale Exista kuulus Kaupthingis 23%. Kollapsi eel ulatusid Exista ja selle tütarfirmade laenud 1,4 miljardile eurole.

Samuti uurivad ametivõimud väiteid, et Kaupthing kasutas oma kliente n-ö tankistidena, et manipuleerida CDSide ehk kindlustuse hinda panga võimaliku maksejõuetuse vastu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. October 2009, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing