Ametnikke lollitanud laagrikorraldaja politsei uurimise all

Paberite järgi pidid lapsed elama ilusas puhkekeskuses, kuid tegelikkuses majutas naine nad sõbranna kinnistule, kus puudusid elementaarsed majutus- ja pesemisvõimalused.

Viljandimaal Kõo vallas Kirivere küla Luha kinnistul on püsti suured telgid, õue keskel söögilaud ja toolid, kaugemal kuivkemps ja ainsaks pesemisvõimaluseks tilaga kätepesunõu.

Lapsi siin praegu pole, majas käib remont, kinnistul pole piirdeid ja vaid mõne meetri kaugusel kruusateel kihutavad täislastis metsaveokid matavad ümbruse tohutu tolmupilve alla.

"Ma ei kommenteeri seda," lausus dokumentide võltsimise kohta Tartu Ülikooli ajakirjandusdoktor, Murelaste ja Probleemsete Noorukite Toetajate Ühingu OMOS eestvedaja Valeria Jakobson, kes ametnike teadmata lapsed sõbranna kinnistule laagrisse tõi. "Maksime raha tagasi ja sellega asi on klaar," lisas ta.

Jakobsoni dokumentide võltsimist uurib politsei. Karistusseadustiku järgi võidakse sellise teo eest karistada rahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.

Põhja Politseiprefektuurist öeldi, et avaldus on politseisse saabunud, kuid uurimine võtab aega.

Ehkki Tallinna spordi- ja noorsooameti töötajate sõnul on Jakobsoniga ka varem probleeme olnud, tema tegemisi on valvsalt jälgitud ning talle on tehtud suulisi hoiatusi, eraldas linn ka sel aastal ühingule lastelaagri korraldamiseks ligi 20 000 krooni.

Jakobsoni saadetud dokumentide järgi pidi laager toimuma kolmes vahetuses Kõo vallas Venevere puhkekeskuses. Kui juuni lõpus linnaamentikud Viljandimaale Kõo valda lastelaagrisse kontrollkülaskäiku tahtsid teha, selgus, et ei vallavalitsus ega puhkekeskus, kus lapsed kirjade järgi elama pidid, pole laagrist midagi kuulnud.

"Tavaliselt me helistame ette, kui kuskile laagrisse kontrollreidi teeme. Helistasime Venevere puhkekeskusesse, kuid selgus, et nemad pole laagrist kuulnudki! Käisime ka kohapeal, ent kedagi polnud," rääkis pealinna spordi- ja noorsooameti vanemspetsialist Tiiu Kadak.

Pärast seda tuligi pettus ilmsiks. Spordi- ja noorsootööameti juhataja Rein Ilves koostas Jakobsoni ja OMOSe suhtes käskkirja, millega nõuab laagriraha tagasi ja keelab kolmeks aastaks lastelaagri pidamise üldse ära.

"Me nõuame ka teatud kvaliteeti. Eraldame raha selleks, et laager toimuks ettenähtud paigas," ütles Kadak.

Kõo vallasekretär Aino Rebane on samuti laagri korraldaja käitumisest šokeeritud.

"Ta esitas Tallinna linnavalitsusele meie valla logoga ja blanketil võltsitud dokumendi, võltsitud oli ka minu allkirja," ütles Rebane. Lisaks esitas Jakobson ka Venevere puhkekeskuse broneeringutaotluse, kuid reaalselt neid dokumente keegi talle saatnud polnud.

Rebane ütles, et ta on Jakobsonile juba varem selgitanud, millistes tingimustes võib lastelaagrit korraldada.

Luha kinnistu, kus lapsed ka sel suvel laagris olid, ei vasta ka kõige elementaarsematele lastelaagri korraldamise ega tervisenõuetele, seal pole õiget WCd ega pesuruume.

"See kinnistu on hooldamata väljanägemisega. See asub täiesti tee kõrval, kuid laagril peab olema aiaga piiratud territoorium," ütles Rebane.

Just seetõttu poleks vald laagri korraldamiseks MTÜ-le luba andnud.

Jakobson rääkis, et kinnistul asuv vana maja on remondis ja seetõttu tuli lastel ööbida telkides.

"Siin on kuivkäimla, sooja vett ega dušivõimalust pole. Lapsevanemad on sellest ka teadlikud ja kellelgi pretensioone pole olnud. Lapsed saavad nägu ja jalgu pesta. Kui pesu oli vaja pesta, tegime ise sooja vett. Just ehitasime kanalisatsiooni, mis sai teisipäeval valmis. Ega me pole ärikad, et meil raha küll. See maamaja saigi ostetud selle pärast, et siin laagreid hakata korraldama. Ja seda me vaikselt remondime," vuristas Jakobson vabanduseks.

Kuna ilmad olid vihmased, ööbisid lapsed Jakobsoni sõnul seitsmest ööst kolm Olustvere Tehnika ja Maamajanduskooli ühiselamus.

Jakobsoni sõnul käis esimeses vahetuses 16, teises vaid viis ja kolmandasse vahetusse on tulemas 15 last. Lisaks tegeleb Jakobson enda sõnul ka nn mitteformaalse klubi lastega.

"Laager ära ei jää, lihtsalt Tallinna linn ei toeta," ütles Jakobson. Ta lisas, et laagri kohamaksumus on olnud kas 600, 800 või 900 krooni. Jakobsoni sõnul saab ta lapsed laagrisse läbi koolide või nagu ta ütleb - "sotsialkade" ehk kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu.

Enamik lapsi on pärit paljulapselistest või sotsiaalprobleemidega peredest.

Juba ülemöödunud aastal tegi ta (Jakobson) lastelaagriks broneeringu kinnituse, kuid oli siin vaid paar päeva. Ta valetas mulle, pidas laagrit hoopis oma sõbranna maal.

Ütlesin, et las lapsed saavad vähemalt siin süüa, kuid ei. 40 krooni on päevas toiduraha lapse kohta, kuid tema pakkus lastele söögiks kiirnuudleid. See pole ju laste söök! Mina sellist valskust ei kannata ja selle inimesega ma enam koostööd ei tee.

Lisaks oli kohalikel inimestel mure ka järve äärde omapäi jäetud laagrilaste pärast.

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vahendusel osalesid 2007. aastal OMOSe korraldatud laagris üheksa Nõmme linnaosa last.

Kuigi tol korral toimunud laagriga suuremaid probleeme ei olnud ning laagris osalenud lastelt negatiivset tagasisidet ei saadud, kadus MTÜ ja selle juhi Valeria Jakobsoni professionaalsuse vastu usaldus.

Tema asjaajamine oli ebakorrektne ning kokkulepetest ei peetud kinni. Seetõttu pole Nõmme linnaosa valitsus MTÜga rohkem koostööd teinud.