Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaktsiinivaidluse võitnud firmale jäid tühjad pihud

    Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kuulutas riigihanke välja jaanuaris. Seni oli turuliider Zoovetvaru, kes oli VTAd aastaid varustanud. Mullu oli Zoovetvaru ainsaks pakkujaks ning 40miljonilise hanke võitjaks klausliga "majanduslikult soodsaim pakkumine".
    Selle aasta alguses sai Magnum Medicali tütarfirma Magnum Veterinaaria ravimiametilt müügiloa ja tuli turule konkureeriva vaktsiiniga Fuchsoral ning otsustas samuti hankel osaleda.
    Nähes tingimusi, esitas Magnum Veterinaaria riigihangete ametile vaide.
    "Vaktsiini Fuchsoral pakkumist takistavad hankija 2009. aastal hankedokumentidesse viidud nõuded, mis ei ole asjakohased, põhjendatud ega riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Tegemist on vaidlustajat selgelt ebavõrdselt kohtlevate ja diskrimineerivate nõuetega, mida vaidlustajale teadaolevalt pole esitatud üheski teises Euroopa riigis," seisis Magnum Veterinaaria avalduses.
    Sellised tingimused tulid VTA riigihanke dokumentidesse alles 2009. aastal. Näiteks seadis vaktsiinisöötade koguse arvutamise valem eelisolukorda Zoovetvaru, millega oleks nende vaktsiini kulunud koguseliselt vähem kui äsja turule tulnud Fuchsorali.
    Suurem kogus tähendab kõrgemat maksumust, mistõttu hanke võitmine olnuks uuel konkurendil välistatud. Lisaks esitas amet tingimusi ka pakendile, ehkki need määrab ravimiamet.
    Hanke korraldanud veterinaar- ja toiduametis suhtleb sel teemal jurist Indrek Halliste, kes pole nõus, et tegu oli ühele firmale suunatud hankega. "See väide ei ole tõene, sest vaidlustus esitati hankedokumentide peale. Pakkumusi polnud selleks ajaks esitatud, seega ei saa rääkida hanke võitnud firma eelistamisest," ütles ta.
    Vaidlustuskomisjon möönis, et mitmed punktid ei vasta riigihangete seadusele ja näiteks vaktsiinisöötade arvutamise valem seab eelisolukorda Zoovetvaru vaktsiini. Lisaks leidis komisjon mitmeid mittevastavusi riigihangete seadusega, mistõttu andis VTA-le käsu hankedokumendid seadusega kooskõlla viia.
    Halliste sõnul muudeti osa hankedokumentide punktidest.
    "Neid keegi uuesti ei vaidlustatud, mis tähendab, et hankedokumendid sobisid kõigile võimalikele pakkujatele," kinnitas ta.
    Amet muutis riigihanke tingimusi kahel korral ning tegi vaidluse ajal erandkorras vaktsiini ostmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke, millega ostis Zoovetvarult kümne miljoni eest vaktsiini. Amet põhjendas ostu sellega, et kevadine vaktsiinikülv tuleb ära teha, et marutaud vohama ei hakkaks.
    "Teatud juhtudel, kui hange venima jääb, tuleb siiski teenus või kaup osta. Ega siis elu ei saa seisma jääda," põhjendas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel.
    Magnum Veterinaaria juhataja Laidar Laos jäi vaoshoituks, ent tunnistas, et tegu oli suunatud hankega, mis takistas ausat konkurentsi.
    Näiteks esitas VTA kõrged nõudmised vaktsiini uuringute kohta, ära toodi ka täpsed arvud. "Meile teadaolevalt ei ole vaktsiinide tõhusust ja stabiilsust laiaulatuslikult Eestis uuritud," ütles Laos.
    Vaidlustuskomisjon tegi otsuse märtsi lõpus ja andis suures osas õiguse vaide esitanud Magnum Veterinaariale, ühtlasi tuli VTA-l maksta Magnumi kasuks riigilõiv summas 12 000 krooni.
    Võidust hoolimata loobus Magnum Veterinaaria edasi kaebamast. "Kaalusime kõiki erinevaid variante ja riske ning sellest lähtuvalt tegime ka otsuse," märkis Laos.
    Juunis sõlmis VTA hankelepingu taas ainsa ja odavaima pakkumise teinud Zoovetvaruga, millega ostis firmalt marutaudi vastast vaktsiini kokku enam kui 30 miljoni eest.
    Miks siis amet ikkagi ostis kaupa vaidlustatud riigihankega ja seadusele mittevastanud hankedokumentide alusel?
    "Hankele esitas tähtajalise pakkumuse vaid üks firma, OÜ Zoovetvaru," ütles veterinaar- ja toiduameti jurist Indrek Halliste.
    "Pakkuja vastas kõikidele kvalifitseerimise tingimustele ning see oli vastavuses kõikide nõutud tingimustega, seega tunnistati nende tehtud pakkumus edukaks," lisas ta.
    Zoovetvaru omanik ja juhataja Indrek-Eston Kuklane Äripäeva küsimustele ei vastanud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.