Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna abiprojekt tuleb kallilt kätte

    Kümne aastaga peavad Tartu ettevõtjad Rand ja Tuulberg Lasnamäe kõige tontlikumasse, Raadiku piirkonda ehitama 1170 korterit. 15 korterelamu eluruumide netopind on kokku ca 76 800 ruutmeetrit ning rendihind 136 krooni kuus ruutmeetri kohta.
    Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on linn juba paar kuud üritanud nimetatud rendisummat väiksemaks kaubelda. Seni pole see õnnestunud.
    Seda viimati nimetatud hinda ei maksa aga mitte korteri üürija, vaid Tallinna linn. Korteri üürija - näiteks Tallinna õpetaja, lasteaednik, politseinik, ämmaemand või meditsiiniõde - maksab vastvalminud majas vaid 30 krooni ruutmeetri eest. Korterite üürihinda on võimalik kord aastas kuni 20 protsenti tõsta või langetada.
    Linnapea Edgar Savisaar nimetas seda sotsiaalelu- ja majanduse elavdamise programmiks. Tema sõnul on see praeguses kriisiolukorras vajalik lüke, sest ei hoolitse mitte ainult alla 16aastast last kasvatavate inimeste elamispinna eest, vaid turgutab ka kõrbema kippuvat ehitusturgu.
    Savisaar lubas eile, et mõne aasta pärast hakatakse Kristiinesse ja ka Lasnamäele järjekordseid uusi linna üürimaju ehitama. Kokku ehitatakse 1000 korterit. Linnapeal terendab silme ees Helsingi eeskuju.
    "Teise elamuehitusprogrammi lõppedes 2015. aastal peaks olema linna omanduses 7 protsenti elamufondist," ütles Savisaar. "Näiteks Helsingis on linna omanduses viiendik elamufondist."
    Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul meenutab õpetajatele, muuseumi- ja teatritöötajatele poolmuidu linnale palju kallimaks maksma minevate korterite üürileandmine pensionäridele 1000 krooni maksmist.
    "Siin ei ole majandusliku mõtlemise või arvestusega vähimatki pistmist. Tegemist on poliitilise otsusega, millega ettevõtjad võivad igati rahul olla. Neile ei saa midagi ette heita. Lobistada võivad kõik, aga otsuse teeb ikkagi poliitiline linnavalitsus," oli reformierakondlane Kruuse kriitiline.
    Tema hinnangul saaks turuhinnaga kortereid üürides Tallinn suurema rahalise võidu kui ettevõtjatelt pikaajalise lepingu alusel rentides.
    Ehitusfirma NCC tegevjuht Toomas Aak Savisaare linnamajade ehitamise kampaaniat nii mustades värvides ei näe. "Heas asukohas sobiva planeeringu ja soodsa hinnaga uute korterite järele on jätkuv nõudlus," lisas Aak.
    Rand ja Tuulberg tegevjuht Taivo Täht ütles ehitusuudised.ee-le, et Tallinna elamuehitusprogrammi jaoks on praegune aeg väga sobiv nii tellija kui ka ehitaja poolt vaadatuna.
    "Tellija saab väga soodsalt töö ning ehitajal on väga tööd vaja," märkis Täht.
    Facio Ehituse tegevjuht Toomas Tromp ütles, et Tallinna elamuehitusprogramm on väga tervitatav ning seadis selle eeskujuks riigile.
    Ta märkis, et uute korterite lisandumine sadadele müümata korteritele ei mõjuta oluliselt kinnisvaraturgu ning hea asukohaga kvaliteetne elamispind leiab alati ostja, milleks läheb nüüd lihtsalt oluliselt rohkem aega.
    "Juba praegu on turul nõudlus kvaliteetpindade järele, uusi projekte pole ammu alustatud. Tallinna kava alustada uut elamuehitusprogrammi on igati tervitatav," märkis Tromp.
    Eile tutvustatud uue munitsipaalmajade etapi raames antakse esimesed sada korterit üürile juba oktoobris. Praegu on kolm kortermaja valmis, kolm pooleli ja kolm ootel.
    Ei saa otsesõnu öelda, et Tallinna linnavalitsejate paar kuud enne kohalikke valimisi jagatavad korterid neile kindlasti lisahääli annaksid.
    Samas kujundavad need sammud nii-öelda positiivset fooni. Kui valija kuuleb, et linnavalitsus hoolitseb nende eest, ehitab ja korrastab nende heaks, siis see võib nii mõnegi hääle juurde tuua.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.