Välisinvestoritele astutakse aina valusamalt varvastele

Oma viimasel kohtumisel tegid nii G20 kui ka G8 jõulisi avaldusi otseste välisinvesteeringute vastu suunatud protektsionismi vastu. Peame tõesti olema valvel, sest ettevõtluskliima muutub välisinvestoritele aina ebasõbralikumaks.

Finantskriis ja majanduslangus võivad vaenulikkust otseste välisinvesteeringute vastu veelgi suurendada, sest riigid püüavad leida kapitali kohalike ettevõtete toetamiseks. Samas võis protektsionismi tõusu täheldada juba enne kriisi.

Näiteks USA hakkas vaatama välismaiste investorite tegevust kriitilisemalt pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Teisalt on USAs tekkinud valuline reaktsioon uute tegijate vastu, eelkõige arenevate turgude riigiomanduses ettevõtete vastu, mis tahavad tulla USA turule ülevõtmise teel. Sakslased ja prantslased jälle on kiivad kaitsma oma "rahvuslikke tšempione".

ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) andmeil muutsid 1992.-2002. aastal vaid 6% muudatustest, mis maailma riigid viisid sisse otseseid välisinvesteeringuid reguleerivatesse seadustesse, investeerimiskliimat ebasoodsamaks. 2003-2004 see protsent kahekordistus ja tõusis 2005-2007 juba 21%-le.

Muidugi pole kõik sammud, mis välisinvestorite tegevust piiravad, protektsionistlikud. Põhimõtteliselt läheb siia alla kaks olukorda. Sissetulevate otseste välisinvesteeringute puhul tõkestatakse uute reeglitega välisinvestorite tulekut ja riikijäämist.

Väljaminevate otseste välisinvesteeringute puhul saame rääkida meetmetest, mis sunnivad kodumaised ettevõtteid oma varasid kodumaale tooma või piiravad nende rahapaigutusi riigist välja.

Vahel võetakse selliseid otsuseid vastu ka õigustatult, näiteks julgeolekukaalutlustel või püüdlusest panna välismaale paigutatud raha rohkem kodusesse majandusse panustama. Kuid piir on õhuke ja oht selge.