Teeme odavamalt ja paremini

Seoses majanduskriisi ja riigieelarve kärbetega on tõsiselt päevakorda tõusnud riigivalitsemise kuluefektiivsuse küsimus. Sama küsimus on praegu enamiku organisatsioonide ees. Riigi olukord on kindlasti paljudest erisustest lähtuvalt unikaalne, siiski on paljud praegu erasektoris kasutatavad parimad kogemused rakendatavad ka avalikus halduses.

Kuus ettevõtet - Helmes, Ernst & Young, Pricewater-houseCoopers, SAP, Oracle ning Raidla Lejins & Norcous - saatsidki sellest lähtuvalt rahandusministrile kirja ettepanekuga teha algust efektiivsuse suurendamisega, koondades teenusekeskustesse tugiteenused, nagu raamatupidamine, personalihaldus ja nende ülesannetega seotud IT-süsteemide haldus. Ühtlasi pakuvad ettevõtted välja, et keskused võiks luua era- ja avaliku sektori koostöös.

Tugiteenuste keskuste loomisel ja teenuste sisseostmisel on rahvusvahelistel ettevõtetel ja teistel riikidel küllalt pikaajalised kogemused. Ulatuslikum raamatupidamise konsolideerimine ja sisseostmine sai hoo sisse 1991, kui kütusekontsern BP otsustas suure osa oma raamatupidamisest teenusena sisse osta ja saavutas esimesel lepinguperioodil ligi 50% kulude kokkuhoiu.

Euroopas oli erasektori tugiteenuste sisseostulepingute koguväärtus 2008. aastaks võrreldes 2005. aastaga kasvanud 45%. Avalik sektor käib erasektori jälgedes ja paljud riigid on avaliku sektori teenuseid keskustesse koondanud või koondamas. Nt Austraalias on sellised keskused edukalt toiminud juba 1997. aastast ja Suurbritannia on ses vallas juba aastaid üks teerajajaid. Soomes loodi 2005-2008 tugiteenustele neli teenusekeskust, mis on ühendatakse üleriigiliseks keskuseks (alustab 2010).

Ka Eestis on see teema oluline, sest tugifunktsioonide täitmise kvaliteet ja efektiivsus kõigub avaliku sektori lõikes oluliselt. Nt tugifunktsioone täitvate ametikohtade osakaal võib sarnase töötajate arvuga asutuse puhul kõikuda 10-60%. Mitu ministeeriumi on tugiteenuste osaliselt juba konsolideerinud või seda tegemas, nt kaitse-, justiits- ja siseministeerium ning rahandusministeeriumis on alustatud tugiteenuste üleriigilise konsolideerimise ettevalmistusi.

Tugiteenuste konsolideerimisel saavutatav kulusääst jääb vahemikku 10-25%. Lisaks on sel teisigi positiivseid mõjusid: raamatupidamispraktika ühtlustamine asutustes, juhtimisinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, läbipaistvuse suurenemine ja parem kontroll asutuste kulude üle.

Keskuse loomine era- ja avaliku sektori koostöös annab muidki eeliseid: riik ei pea tegelema masskoondamiste ja töötajate ümberõppega, investeeringud jääksid põhiosas ettevõtete kanda, projekti saab kaasata rahvusvahelist kogemust, tarkvaraarenduste ja IT-hangete kulud ja riskid võtab erasektor.

Loomulikult on ka riske, mille maandamisega tuleb tegelda. Selleks, et teenus oleks tõepoolest soodsam, tuleb protsesse standardiseerida, hoolikalt läbi mõelda kasutavad tehnoloogilised platvormid ja lepingutingimused teenusepakkujaga. Samuti tuleb riigil ette valmistada teenuse järelevalve.

Keskuse tasuvusarvutuses tuleb arvestada lisaks eraettevõtjate kuludele ka riigi kulusid, mis on seotud nt teenusepakkuja valimise ja teenuse üleandmisega ning teenuse järelevalvega. Lepingu ettevalmistamisel peab arvestama, et riigil säilib võimalus vajadusel teenusepakkujaid vahetada. Lisaks ei tohiks kogu projekti kohe väga suureks ajada, vaid alustada ühest-kahest asutusest.

Teenusekeskuste loomine ja tugiteenuste konsolideerimine võiks avalikus sektoris anda võimaluse nii kulude kokkuhoiuks kui ka teenuse kvaliteedi parandamiseks. Idee rakendamisel on rida juriidilisi, finantsilisi ja tehnilisi küsimusi, mille lahendamisele ongi rahandusministrile saadetud kirjale alla kirjutanud ettevõtted valmis kaasa aitama, kuna erasektoris on selliste projektide elluviimisel oluliselt pikemad kogemused.