Tervitame alanud eurodebatti

Äripäev kutsus oma 3. juuni juhtkirjas valitsust loobuma iga hinna eest euro käivitamisest. Meie seisukohast oli siis ja on ka praegu valitsuse tähtsaim ülesanne tuua Eesti majandus kriisist välja ja panna alus uuele tõusule. "Täna on meil valida euro ja ellujäämise vahel ning paratamatult tuleb valida viimane. Mõlemat me kahjuks korraga ei saa," kirjutasime suve hakul.

Nüüd on toimetusel hea meel tõdeda, et me ei jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Oleme saanud tuntud inimeste seas mõttekaaslasi, kelle meelest tuleks samuti praegu eurole üleminekust loobuda.

Nädalavahetusel ütles ka ekspankur Indrek Neivelt, et olukorras, kus majandus kukub 15-16 protsenti, on euro poole jooksmine riskantne ettevõte. Mida rohkem Neivelti-sarnaseid majandust ja rahandust tundvad inimesi lööb meie algatatud arutluses kaasa, seda enam on lootust, et lõpuks algab ka tõsine arutelu Eesti majanduse olukorra üle.

Ütlesime oma veebilehes esmaspäeval, et Neivelt oli esimene prominent, kes selle mõttega välja tuli. Täpsuse mõttes tuleb ära märkida, et esimene oli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes 12. juuni Äripäevas ütles, et panus vaid eurokaardile võib surmata majanduse.

Mitmed tuntud ettevõtjad on samuti skeptilised euro "maksu, mis maksab" käibele võtmises - Urmas Sõõrumaa näiteks, Amserv Auto juht Raivo Kütt, kes samas siiski tunnistab euro elavdavat mõju rahaturule. Ekspeaminister, ettevõtja Tiit Vähi meelest ei aita euro Eestit välja tupikmaa staatusest (vt 3. juuni Äripäeva).

Reformierakond - erandiks vast riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas - mitte üksnes hoidub vaidlusse laskumist oma põhirivaali Keskerakonnaga ja eriti selle esimehe Edgar Savisaarega, vaid väldib praegu igasuguseid debatte euro teemal, justkui oleks ka arutlemine praegu euro "maaletoomise" üle pühaduseteotus.

"Usalduse ehitamine Eesti majanduse vastu võiks olla üks ühine missioon, kas või sellepärast ei ühine ma nendega, kes kiidavad eurodiskussiooni ärgitamist," kirjutas peaministri erakonnakaaslane, rahandusminister Jürgen Ligi esmaspäeval Postimehes.

Toimetuse meelest ei saa ühiseks nimetada ühtki missiooni, mille eeltingimus on ühe erakonna kinnismõtte tingimusteta omaksvõtmine. Sel viisil usaldust ei ehita. Usaldus saab Eesti majanduse vastu tekkida siis, kui räägime ausalt ja ilustamata majanduse seisust ja väljavaadetest.

Mida realistlikumalt me oma võimalusi hindame, seda paremad kriisist väljumise ja majanduse kasvule aitamise vahendid saame valida.

Kas nende vahendite seas on ka euro, selle peabki alanud diskussioon selgitama. Rääkimist tule karta, see ei tähenda euro peiesid.

Vaieldes - mitte alandlikult vaikides - saame üle liigsetest emotsioonidest ja jõuame vajaliku konsensuseni.

Autor: ÄP