Pankurite pillerkaar paneb Islandi aastateks võlaikkesse

Sirje Rank 21. august 2009, 00:00

Vaatlejad küsivad, kas sellise koorma ladumine raskustes riigi õlule on mõistlik ja mis on selle poliitiline hind.

Üks mõrumaid pille Islandi jaoks on kohustus kompenseerida Briti ja Hollandi hoiustajatele summad, mis lendasid tuulde koos Landsbanki kollapsiga eelmise aasta oktoobris.

Landsbank oli üks agressiivsemalt välismaal laienenud Islandi panku, mille internetipank Icesave meelitas Briti ja Hollandi hoiustajaid konkurentidest kõrgema intressiga. Rahalistes raskustes panga reklaami õnge läks üle 320 000 kliendi.

Holland ja Suurbritannia nõuavad Islandilt hoiuste hüvitamist. Asi läks isegi nii teravaks, et britid kasutasid terrorismivastast seadust, et Islandi pankade varad välismaal külmutada.

Lahenduse taga on kinni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Skandinaavia riikide abilaenud Islandile, mida riik vajab finantskrahhi järel majanduse stabiliseerimiseks. Samuti pole Holland teinud saladust, et võib blokeerida Islandi Euroopa Liiduga ühinemise taotluse.

Juunis jõudsid riigid siiski kokkuleppele - Island võtab laenu ja maksab hoiuste hüvitamiseks 3,9 miljardit eurot. See on suur summa vaid 300 000 elanikuga riigile - peaaegu pool SKPst ning 13 000 eurot ehk 203 000 Eesti krooni iga elaniku kohta.

Kohustustega toimetulekuks plaanib Islandi valitsus järgneval kolmel aastal avaliku sektori kulusid kokku tõmmata ning suuri kärpeid investeeringutes ja palkades.

Pole ime, et sellisele lahendusele on Islandil suur vastuseis - miks peab maksumaksja kinni maksma eraisikutele kuulunud panga krahhi. Seda enam, kui panga karile ajanud pankurid meedias ilmunud kajastuste järgi välismaal head elu edasi elavad.

Islandi parlamendis on nn Icesave'i eelnõu põhjustanud teravaid vaidlusi, kuid peaks sel laupäeval hääletusele minema. Samas pole teada, kas Suurbritannia ja Holland parlamendi nõudel eelnõus tehtud muudatustega lepivad - Island tahab hoiuste hüvitamiseks võetud laenu tagasimaksmise siduda SKP kasvuga.

Kava järgi maksaks Island laenu tagasi 15 aastat, neist esimesed seitse aastat vaid 5,5protsendist intressiosa.

Eelmisel nädalal ajalehes Finacial Times ilmunud kommentaaris hoiatas Missouri ülikooli professor Michael Hudson 1920. aastate Saksamaa näitel, et hädas riikidele nagu Island ja Läti ei laotaks liiga suurt võlakoormat, mida majandus välja ei kannata. Jäik võlgade sissenõudmine võib avaliku arvamuse uuele kursile pöörata.

Nagu augusti küsitlused näitavad, on Islandil toetus ELiga ühinemisele kahanenud 34,7 protsendile. Ka endises idablokis on valijad Euroopast ära pööramas.

Rahvusvahelise Valuutafondi endine peaökonomist Simon Johnson ütles aga intervjuus ajalehele New York Times, et "Island on rikas riik, mis käitus vastutustundetult ja aitas destabiliseerida maailma finantssüsteemi. Neil tuleb oma mõru pill alla neelata."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing