Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riisika tänava rikas

Kadri Bank 21. august 2009, 06:56

Võileiva hinna ja sisuliselt ettevõtte enda
rahadega erastatud Riigiressursside Keskusest on kümne aastaga kasvanud ligi
miljard krooni väärt ettevõte, mille omanik(ud) on end üritanud erinevate
finantsskeemide abil kiivalt varjata ning ei ole nõus ka kümme aastat hiljem
kapist välja tulema.

Kui uskuda USA registrit, siis on ettevõtte ainuomanikuks Teet Saarepera, kes eelmise sajandi lõpus Liiva Keskuses populaarseid pidusid korraldas. Ja kui see tõesti nii on, siis viis Saarepera end kümme aastat tagasi tehtud erastamistehinguga Eesti jõukaimate inimeste sekka. Tema vara väärtus on Äripäeva hinnangul 800 miljonit kroon.

Sel aastal sai tasutud ka viimane järelmaksu summa riigile kuulunud suure laokompleksi eest, mida 1999. aastal toimunud erastamiskonkursil jahtisid näiteks Oliver Kruuda äripartner Mati Tusov koos LHVga ning Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame ja Heldur Meerits koos ehitusettevõtja Jaanus Otsaga. Lisaks veel kinnisvarabüroo Uus Maa ning paar vähemtuntud ettevõtjat.

Erastamiskonkursi võitis aga salapärane Trade Invest, kes oli nõus oma esialgset 11 miljoni krooni suurust pakkumist kergitama 60 miljonile kroonile ning kelle omanikke esindasid erastamisagentuuriga peetud läbirääkimistel sisuliselt variisikud.

Kuna pool rahast sai tasuda EVPdes, jäi ostu reaalseks hinnaks umbes 35 miljonit krooni, mille maksmiseks andis riik aega kümme aastat.

Võitjal Trade Investil oli tagataskus aga veel üks trump: kuigi pakkumisel osalemise tingimuseks oli, et tasuda jääva summa tasumiseks tuleb esitada pangagarantii, taotles ettevõte võitjaks kuulutamise järgselt pangagarantii asendamist hüpoteegiga, millega Erastamisagentuur ka nõustus.


Hüpoteek seati Kalmistu tee 26 ehk tollase Liiva Keskuse hoonetele, mis veel pool aastat varem oli kuulunud riigile ning mille sai enda valdusesse erastmiskonkursi hilisem võitja Trade Invest.

Pakkumise järgselt mängureeglite muutmise tõttu kaebas teiseks jäänud ja keskuse eest 40 miljonit krooni pakkunud Rime Kinnisvaraga seotud Vilsmerk Konsultatsioonid erastamisagentuuri kohtusse. Teise astme kohus leidis küll, et erastamisagentuur ei kohelnud pakkujaid võrdselt, kuid ei tunnistanud lepingut tühiseks. Riigikohus ei pidanud asja vaagimist aga tarvilikuks ning jõusse jäi juba tehtud otsus.

Vahetult pärast erastamist märkis endine Riigiressursside Keskuse juht Hillar Ruben, et ka 60 miljoni kroonine ostuhind oli tema meelest liiga väike ning hindas müüdud vara tegelik väärtuse 500 miljonile kroonile.

Lisaks väideti ajakirjanduses, et tollal võimul olnud peaminister Mart Laari partei on riigiettevõtte n-ö omadele poistele sokutanud. Nimelt kuulus Trade Investi esindaja Toivo Külaviir 1992. aastast 2003. aasta lõpuni Isamaaliitu.

"Me pole Laari parteid toetanud mitte kuidagi. Kuna ma siiski partei liige olin, siis võis sealt mida iganes välja lugeda," kommenteerib Külaviir tollaseid süüdistusi nüüd. "Kui seal oleks hinnaga mängimine olnud, siis poleks mõtet olnud 19 miljonit rohkem pakkuda, see oleks liiast olnud. Me tegime vägagi konkreetsed arvutused ja leidsime ülempiiri, millega tasub seda asja võtta," lisab ta.

Trade Invest erastas Riigiressursside Keskuse enda raha praktiliselt kasutamata: pool aastat pärast erastamist ehk 1999. aasta lõpus oli ettevõttel erastamisagentuuri ees 18,3 miljoniline võlg, mis oli enam-vähem pool ostusummast, ning 24,5 miljoni kroonine tagatiseta võlakohustus.

Ettevõttele "andis laenu" varatu Estonia Capital, kes aga huvitaval kombel ei laenanud erastamiskonkursi võitjale oma raha, vaid vahendas 19,2 miljoni kroonist laenusummat, mille oli ta ise kelleltki saanud.

Erastamisele järgnenud vangerdused samade omanikeringi eri ettevõtete vahel võtavad silme eest kirjuks, kuid selle tulemusel aeti Trade Invest pankrotti ning Estonia Capital omandas 2002. aastaks Riigiressursside Keskuse.

Estonia Capital kuulus algselt erinevate ürituste korraldamisega tegelenud Kristjan Vosmanile, kuid liikus juba aastal 2004 advokaadina töötava Urmas Kärdi omandusse ja seejärel aasta hiljem juba USAs maksuparadiisis Nevada osariigis asuva REC Incorporated nimele, kus on ta siiani.

Omanikust ettevõtte juhid rääkida ei taha
Riigiressursside Keskuse omanikeringi kuulunud advokaat ja ettevõtte praegused juhid ei tea, kes on firma omanik, või ei taha seda avalikult välja öelda.

Millisele ameeriklasele vahepeal Riigiressursside Keskuse omanikuks olnud advokaat Urmas Kärdi ettevõtte müüs või andis, jääb Kärdi käest teada saamata, sest mees ei soovi sel teemal Äripäevaga rääkida. "Ma teenindan neid õigusalaselt, aga nendega seotud asju ma ei kommenteeri kuidagi," ütleb ta lühidalt.

Äripäevaga kohtumisel lausuvad Riigiressursside Keskuse juht Tiit Karu ja nõukogu liige Toivo Külaviir kui ühest suust, et nemad ei tea isegi seda, kellele võiks kuuluda Riigiressursside Keskuse emafirma Estonia Capital. Karu: "Üldjuhul meie tegevus piirdubki Riigiressursside Keskusega ja Estonia Capital on meie jaoks selline A ja O, kelle kaudu tulevad meile ka korraldused."

Mehed soovitavad pöörduda otse Estonia Capitali juhi Teet Saarepera poole. Saarepera on Estonia Capitali juht. Äripäevale jääb ta aga mitme nädala jooksul kättesaamatuks, tõstmata mobiiltelefonitoru ja jättes vastamata e-kirjadele.

Erastamisprotsessi kohta lisab Külaviir, et tolle aja kohta oli tegemist üle keskmise suurusega tehinguga, mistõttu oli ka finantseerimisskeem üsna keeruline. "Lisaks omavahenditele sisaldas see järelmaksu Erastamisagentuurilt, pangalaene ja lisatagatisi erinevate ettevõtete varade näol. Paar erastamisjärgset aastat kulus RRK saneerimise ja erinevate ettevõtete tegevuste ühendamisele ning struktuuri korrastamisele," ütleb ta. Kogu skeemi täpset rekonstrueerimist ei pea Külaviir enam otstarbekaks, kuid märgib, et sellest tulenesid ka muutused RRK omandistruktuuris.

Külaviiru sõnul vedas keskuse erastamist teiste hulgas ka Saarepera. Vastavates dokumentides tema nime ei leia - ju tegi mees halli kardinali tööd. Kuigi mehe nimele ei kuulu siiani ühtki firmat, on aga ajakirjanduses teda mitmete firmade, sh Riigiressursside Keskuse tegelikuks omanikuks peetud. Selles valguses nimetab nelja aasta tagune Eesti Ekspress meest vaeseks miljonäriks.

Vastuse kümneaastasele küsimusele leiab lõpuks Ameerika Nevada osariigist, kuhu Estonia Capitali emafirma REC Incorporated registreeritud on.

Osariigi sekretariaadi kodulehe ettevõtete registris oleva info põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt on tegu riiulifirmaga, mis on loodud nn registreerimisagendi ehk ettevõtte formaalse esindaja abil. Ettevõtte kõigi ametnike ehk omaniku, tegevjuhi, sekretäri ja finantsjuhi lahtris seisab aga ei kellegi muu kui Teet Saarepera nimi. Tema aadressiks on märgitud Riisika tänav Tallinnas - ainus Saareperale kuuluv kinnisasi, eeldatavasti mehe kodu.

Miks Riisika tänava ettevõtja aga omanikuks olemise staatust nõnda kiivalt ja põhjalikult varjab, jääb mehe enda teada.

Öeldakse "ladu", mõeldakse meie kompleksi
Riigiressursside Keskuse Tallinna logistikaparki ehk Liiva Keskusesse sisenevaid veoautosid tervitab endise katlamaja suur punane korsten, mida nüüd enam esialgsel kujul ei vajata, kuid mille nutikad omanikud on osanud välja rentida EMT saatjatele.

Samasuguse punase ja kõrgustesse tõusva joonena nagu too korsten, võiks kujutada ettevõtte kasuminumbrite kerkimist. Riigiressursside Keskus erastati 1999. aasta kevadel, 2002. aastal teeniti esimene korralik kasum (4,7 mln krooni), mis kasvas aasta-aastalt, küündides 2006. aasta lõpuks 103 miljoni kroonini.

Viimasel kahel aastal on ettevõtte kasum kukkunud, kuid suuresti kinnisvarainvesteeringute tõttu. Kinnisvara aga ettevõttel on - maad ligi ruutkilomeeter ja laopindasid üle 15 hektari. Võrdluseks - Tallinna Ülemiste keskuse kogupind on 5 hektarit.

"Tegelikult on meie tegevuskasum ilma ümberhindamisteta olnud 2007-2008 suhteliselt samas suurusjärgus, mõnevõrra väiksem 2008, kuna Paldiski pargi ost tõi lisakulusid juurde," ütleb ettevõtte tegevjuht Tiit Karu. Ka selle aasta kasum tuleb väike, aga positiivne. Juhi sõnul näitab ettevõtte tugevust ka laenukoormuse talutavus. "Oleme seda headel aegadel püüdnud hästi palju tagasi maksta."

Aga ka praegune aeg on Karu sõnul hea selles mõttes, et kui vahepeal arvasid kõik, et tuleb endale ise maja ehitada ja varuga, siis nüüd püütakse võimalikult ökonoomselt hakkama saada. "Meie juures ei tule igapäevamuredega tegeleda, sest osutame täisteenust, valvet ja hooldust. Ladude standardlahenduse teeme ise ära, et klient end kinni ei investeeriks. Ta ei pea olema siin elu lõpuni, kui ta kasvab välja või tal on vaja teistsugust pinda," näitab Karu üht hiljuti tühjaks jäänud ladu, millest rentnik hiljuti välja kolis, sest ehitas endale ise lao.

Hinnalangus on läbi
Kuigi logistikaparke on püütud Eestis siin-seal rajada, pole Karu ja nõukogu liikme Toivo Külaviiru sõnul neile võrdväärset konkurenti kõrvale kasvanud. Suurimateks konkurentideks peavadki pargi eestvedajad logistikaettevõtteid, kes endale ise kinnisvara soetavad.

Kontserni käive oli mullu 66,1 miljonit krooni, kasvades aastaga 7%. Müügitulu teeniti eelkõige üüritulult ning lao- ja kommunaalteenuste müügilt.

Karu sõnul kasvas viimase aasta jooksul ka rentnike ootus ja surve hindade langetamisele ning enamik on selle praeguseks ka läbi teinud. Külaviir lisab, et ta ei näe põhjust, miks nende hind peaks ka kõige madalamale langema. "Meile on öeldud küll, et kuskil on üks üksik hoone, mis on tohutult odav. Aga on vahe, kas oled kuskil suvalises kohas või terviklikus kompleksis," leiab ta.

Riigiressursside Keskuse ladude rentnike seas on nii Eesti sisese jaotusega tegelejaid kui ka transiitettevõtteid, viimastele on orienteeritud Tapa ja Maardu logistikapargid. Kuna transiit on hinnatundlik valdkond, kuhu ei saa ühtki senti üle investeerida, on sealsete ladude tase ka Tallinna omaga võrreldes n-ö nõukaaegne.

Laieneti Paldiskisse
2008. aastal ostis Riigiressursside Keskus pankrotistunud AS TKE Grupi puidutööstuskompleksi Paldiskis, mille enamik seadmeid on praeguseks müüdud ning käimas on lisaks kolmele põhipargile järjekordse logistikapargi arendamine.

"Oleme oma keskused ehitanud multimodaalsel põhimõttel, sest teinekord on kauba transpordis vaja transpordivahendit vahetada," ütleb Külaviir.

Praegu tänavad keskuse juhid iseend, et pole majanduseufooriaga kaasa läinud ja üle investeerinud, kuigi kiusatust oli palju. "Sageli tähendas see võitlust iseendaga. Aga meie eesmärk on olnud, et ka käibelanguse puhul saaks hakkama," lisab Karu.

Külaviir resümeerib, et nende eesmärk on see, et kui öeldakse sõna "ladu", siis teatakse, et Riigiressursside Keskusest selle ka saab.

taust
EAS pärjas tiitliga
-Ettevõtluse Arendamise SA poolt 2004. aastal konkurentsivõimelisima väikese teenindusettevõtte tiitliga pärjatud ettevõte arendab tööstuskinnisvara ja tootmis- ja laopindu 150 000 ruutmeetril.
-Laopinnad paiknevad neljas suuremas logistikapargis Tallinnas Liival, Maardus, Tapal ja Paldiskis. Ladusid ja arenduskrunte on mujalgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. August 2009, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing