EAS-i juht: ettevõtjad otsivad kasvu eel lahendust välisturgudelt

23. august 2009, 12:45

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS)
juhatuse esimees Ülari Alamets kinnitab intervjuus Äripäevale, et sihtasutuse
rahajagamise masinavärk töötab kui õlitatult. Lisaks sellele saab lugeja teada,
mis on EASi töötajate õudusunenägu, miks aidatakse Eesti Coca-Cola töötajatel
inglise keelt õppida, millised eesmärgid sihtasutus on seadnud, kuidas püütakse
saavutada ekspordi kasvu jm huvitavat.

Intervjuu Ülari Alametsaga.

K: 2008 ja 2009 aasta jooksul on EAS jaotanud toetustena 4,9 mlrd krooni. See peaks enamuses olema uue struktuurifondide perioodi raha. On seda kahe aasta kohta palju või vähe?

V: Palju räägitakse sellest, et struktuurifondide uus programmiperiood algas 2007. Kui aga natukene ajas tagasi vaadata, siis Eesti Vabariigi valitsus ja Euroopa Komisjon panid allkirjad rakenduskavadele 2007 augustis. EAS avas uue perioodi esimese programmi juba novembri alguses 2007. 2008 kujunes meie tegevusmahuks 2,2 mlrd krooni, aga selle sees oli veel päris suur hulk eelmise perioodi vahendeid.

Uue perioodi 53st mlrd-st kroonist rakendatakse läbi EASi 13 miljardit. Kui me võtame 2008 ja 2009 aastad kokku, siis me jõuame selle aasta lõpuks meile eraldatud vahenditest ära otsustada juba üle poole – 6,5-7 mlrd krooni. Ja 2010. aasta lõpuks me prognoosime, et otsused selle raha kasutamiseks on tehtud juba 70-75% ulatuses.

K: See on ilmselt päris hea tulemus. Ega te ise vist ettevõtja uksele koputama ei lähe – et näe, võtke, siin on raha investeeringuteks. Kas see näitab, et ettevõtja on ise hakanud aktiivsemalt toetuse taotlemise võimalusi uurima?

V: On. Ja selles mõttes on kindlasti kasvueelne periood ehk siis majandussurutis kasuks tulnud. Tähele oleme pannud näiteks seda, et innovatsiooni valdkonnas on ettevõtjate projektid muutunud ambitsioonikamaks. Teine valdkond on eksport. Kaks aastat tagasi me rääkisime samuti, et tuleb orienteeruda ekspordile. Siis ei olnud see nii aktuaalne teema. Aga praegu on huvi meie ekspordivaldkonna programmide vastu oluliselt suurenenud. Ettevõtjad näevad välisturgudes põhilist lahendust probleemsele olukorrale.

K: Kas iga konkreetse investeeringu puhul on oluline, et see aitaks eksporti suurendada?

V: Ettevõtetele suunatud suurte investeerimisprojektide osas kindlasti. EASi mõjueesmärkide puhul, nagu suurem ekspordivõimekus, suuremad turismitulud, suurem tootearendusvõimekus, on kõigi projektide ja tegevuste fookus ekspordi kasvatamisel. Eesmärk rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid – see on ettevõtlusega alustamise pool. Ent ka siin on rõhuasetus selline, et me üha rohkem räägime kasvule orienteeritud ettevõtetest.

Me oleme oma tegevuskavas ette näinud, et ei ole olemas ühtegi kindlat imelahendust, mis tulemuse annab. Me teeme suurt hulka erinevaid tegevusi selleks, et ekspordikasvu saavutada. Kuskil on vaja tõsta teadlikkust või töötajaid motiveerida, kuskil on puudu oskusi, kellelgi on puudu infot. Kusagil selle ahela lõpus tuleb suuremamahulisem investeering või toetus. Nt teadmiste ja oskuste programmis me tahame näha, et projekt lahendaks ära mingi kitsaskoha – näiteks õpitakse ära üks võõrkeel klienditeenindajate poolt.

K: Statistikas näeme toetuse saajaid. Aga palju on neid, kes ei saa?

V: Meil ei ole avalikult õigust näidata nende ettevõtjate projektide nimetusi, mis ei saa rahastatud. Aga meil on selline sihtväärtus, mida me nimetame tabavuseks. Ehk see, kui palju meile esitatud projektidest positiivse rahastamisotsuse saavad. Kui me vaatame seda EASi peale tervikuna, siis on protsent päris kõrge – kusagil 70-75% peal. Üldjuhul saavad rahastamisotsuse neljast projektist kolm. See tähendab seda, et meil on toetusprogramme, mille kaudu paljud projektid saavad raha – üle 90%. Aga on ka neid, kus nõudlus ja ressurss ei ole tasakaalus. Nt tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute programm, kus meil viimases voorus selle aasta esimesel poolel oli 160 tööstusettevõtjate taotlust. Meil õnnestus rahastada 60. See programm tõmbas tabavust oluliselt alla.

K: Milliseid eesmärke te toetuste andmisel seate?

V: Meie sõnum oma klientidele ja avalikkusele on see, et eesmärk pole mitte Euroopa Liidu raha lihtsalt koju tuua ja kiiresti ära kulutada. Ette võetud projektid peavad osutuma ka mõjusaks. Kui meil on ekspordi valdkonnas erinevad toetused või tegevused, siis nende eesmärk ei ole lihtsalt raha millelegi juurde anda. Me siiski tahame, et ekspordi maht suureneks. Kui me räägime alustavatest ettevõtetest, siis meil on konkreetsed mõõdikud. Me soovime, et 75-80 % alustajatest oleksid elus ka kolme aasta pärast. Kui me räägime tootearendusest, siis tahame seda, et tõepoolest mingi aja pärast tekiks toode või teenus, mis on kõrge lisandväärtusega ja see realiseeruks ekspordikäibeks. Need on eesmärgid. Aga keeruline on siinjuures see, kuidas need eesmärgid viia iga konkreetse projekti tasandile.

Arusaam, et avalik sektor peaks suhtuma rahaeraldisse kui investeerimisse, ei ole väga levinud. Me tahamegi öelda, et meie investeerime samamoodi, nagu pangad või riskikapitali firmad. Miks peaks avaliku raha kasutamine olema selline, et me lihtsalt paneme seda kuhugi projekti?

Projekti ettevalmistajatel soovitame me tulla meie juurde juba idee faasis. Siis võime leida ka parimad võimalused, mis meil pakkuda on. Meie õudusunenägu on see, kui me saame väga hästi ettevalmistatud projekti, aga valesse toetusprogrammi. Ja siis peame ütlema, et sorry, projekt on teil väga hästi ettevalmistatud, aga see ei sobi konkreetse meetme eesmärkidega. Meie jaoks on see kõige halvem ja see toob kaasa kõige suurema pahameele kliendi poolt.

K: Ma toon ühe sellise näite – maailma ühe tuntuma kaubamärgi omanik, tegutseb ka Eestis, tahab õpetada oma töötajatele inglise keelt [Coca-Cola HBC Eesti AS on saanud 2009. aastal 83 910 krooni tööalase inglise keele täiendõppeks ja 43 110 krooni tööalase vene keele täiendõppeks]. Kas tegemist ei ole niivõrd eduka ja kasumliku ettevõttega, et selle pisikese koolitusega võiks ta ise hakkama saada?

V: Siin on kaks olulist põhimõtet. Tähtis on lisandväärtus, mida üks või teine projekt annab. Me käitume nö turutõrke põhiselt. Turutõrget võiks defineerida selliselt, et meie toetuse abil mingi ettevõtmine kas toimub, toimub kiiremini või toimub suuremas mahus. Teadmiste ja oskuste programmid on mõeldud selliselt, et põhiline kasusaaja on Eesti inimene. Inimene, kes uue teadmise või oskuse saab.

Teine põhimõte on see, et me ei diskrimineeri kedagi kapitali päritolu tõttu, juhul kui see on legaalne ega ka selle järgi, kui palju ettevõtjal endal raha on.

Nokia nt on väga rikas ettevõte, aga osaleb pidevalt EASi sarnase Soome asutuse Tekesi arendusprojektides. Mitte üheski Lääneriigis ei diskrimineerita ettevõtteid selle järgi, et ta on juba piisavalt rikas ja võiks kõiki neid asju ise teha. Meie võimalus on nn kauplemises. Kauplemine seisneb selles, et me saame öelda, et kui me anname kindla summa raha, siis soovime, et te võtaksite ka rohkem ette. Või võtaksite käsile riskantsema projekti.

Õnneks on Eestis olnud nii palju kainet meelt, et selle järgi, kas ettevõtjal peaks kellegi arvates taskus raha olema või ei, pole kedagi diskrimineerima hakatud. See ei oleks töötav lahendus.

Ülari Alamets Ülari Alamets

Taust: kahes suunas kahe aastaga 750 miljonit:

Eksporditurundusprojektidesse investeeritud kroonid:

2007: ekspordiprogramm polnud veel avanenud

2008: 97 mln (79 projekti)

2009: 87 mln (70 projekti; 19.08 seisuga; aasta pole veel läbi, aasta lõpuks on plaanis välja jagada toetusi 150 miljoni ulatuses)

Kokku eraldatakse aastatel 2007-2013 eksporditurunduse programmist 400 mln krooni.

Tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute kaasfinantseerimisse on kahes voorus (2008 dets ja 2009 juuli) suunatud 580 mln krooni (110 projekti).

Kuidas käib projektide hindamine EAS-s?

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets selgitab:

See on päris pikk protsess. Kui aga otsast alustada, siis meie esimene soovitus on, et kui on olemas tegevusplaan, siis kõigepealt võiks tulla ja konsultandi juures aja kokku leppida. Me ise nimetame seda ettevalmistuse faasiks. Me oleme viimastel aastatel teinud tegelikult päris aktiivselt eelnõustamist. Võiks öelda, et meie pakutavate töövahendite komplekt on päris hea. Nt ekspordivaldkonnas – on olemas võimalused ettevõtjatele, kes ei ole veel eksportinud.

Kõigepealt on võimalus osaleda koolitustel, mida me teeme koos partneritega (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga). Erinevate sihtturgude kohta korraldame tutvustavaid koolitusi ja seminare, samuti koolitusi messidel osalemiseks. Mingi kindla sihtturu kohta me teeme tutvustavaid koolitusi ja seminare. Järgmine variant on see, et kui endiselt ei ole veel päris kindlust, kas tasub minna ühte või teise riiki, siis on olemas välismessi toetus. Võib minna ja külastada üht või teist messi. Järgmine samm võib olla see, et minna sinna messile osalema. Või nt osaleda seal koos erialaliiduga ühisturunduse programmi raames. Kõige suurem ja komplekssem on eksporditurunduse toetusskeemi võimalus, kus tänase seisuga on 2,5 miljonit krooni võimalik saada EASlt toetust 50 protsendilise toetusmääraga. Selle puhul me näeme juba kaheaastast turundustegevuste kava sihtturul või sihtturgudel.

Kui projekt eelnõustamisel ära käib ja me oleme välja valinud sobiliku idee ja see idee väärib realiseerimist, siis esimene samm on projektiplaani koostamine. See on kliendi valik, kas ta teeb selle ise, kasutab erakonsultante või meie maakondlike arenduskeskuste abi. Kui plaan on valmis, siis tuleb see projekt EASi ja meie esimene samm selle projektitaotlusega on vastavuskontroll. Vastavuskontrolli käigus vaadatakse, et taotlus oleks komplektne, sisusse veel ei minda. Seda teeb meie majas esimesel korrusel olev infokeskus. Kui see on tehtud, siis antakse projekt üle vastava valdkonna divisjoni, kus toimub projekti sisuline hindamine. Seal hakkab tööle meie töötaja, ettevõtluskonsultant. Konsultandi ülesanne on tuvastada kõik olulised asjaolud projekti ja taotleja kohta. Praktiliselt kõikidel juhtudel, kui on tegemist investeeringuga, toimub kohapealne kliendi külastus. Me ei vaata ainult seda, mis paberi peal kirjas on. Tuvastusfaas tähendab seda, et meie inimene vaatab läbi paberid, uurib informatsiooni, mida on võimalik saada avalikest infoallikatest, vaatab tausta, küsib lisaküsimusi. Vajadusel kaasab ta eksperdi. Meil on olemas päris mahukas ekspertide andmebaas. Sõltuvalt projekti iseloomust kaasatakse konkreetse projekti hindamisse üks, kaks või kolm eksperti. Meie konsultant saadab selle projekti ekspertidele, kes annavad oma hinnangu. Kõik tuvastatud asjaolud koondab konsultant hindamisaruandesse. Kui hindamisaruanne on valmis, siis see üldjuhul läheb hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjon kuulab ära konsultandi ülevaated projektist. Konkreetse toetusskeemi hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumidele vastavalt teostab hindamise. Kui hindamine on teostatud, siis tuleb selle hindamise tulemusena positiivne või negatiivne ettepanek juhatusele. Ja juhatus teeb halduslepingu alusel rahastamise või mitterahastamise otsuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2009, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing