Aastaaruanded on meie sõbrad

Euroopa Komisjon on ette valmistanud direktiivi eelnõu, millega iga riik saab õiguse lõpetada mikroettevõtetelt majandusaasta aruannete esitamise nõudmise.

Äripäeva meelest peaks Eesti nõudma ka edaspidi kõikidelt ettevõtetelt majandusaasta aruandeid, hoolimata nende suurusest.

Aastaaruannete esitamine suurendab ettevõtluse läbipaistvust. Kardame, et kui suur hulk ettevõtteid ei pea enam majandusaasta aruandeid esitama, siis hakatakse seda kurjasti ära kasutama.

Mitmed ettevõtjad võivad hakata oma firmasid tükeldama, et pääseda aruandekohustusest. Mõni võib teha seda varjamise huvist, mõni lihtsalt soovist endale elu lihtsamaks teha. Ent tulemus on sama: meil puudub ülevaade nende firmade tegevusest. See "erand" puudutaks Eestis vähemalt 60 protsenti ettevõtjatest.

See on umbes sama, kui erakondadele tohib annetada sularahas kuni 1000 krooni. Selle tulemusel hakkavad erakonnaliikmed tegema 999krooniseid annetusi, mitmete kaupa korraga.

Nõustume rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaaga, kelle sõnul on raamatupidamise aastaaruanne praeguses Eesti õigusruumis peamine kanal, mille kaudu antakse oma majandustegevuse tulemusest avalikkusele teada. Selle kanali sulgemine vähendaks majanduskeskkonna läbipaistvust, tekiks usaldamatus, suureneksid riskid ja kallineks rahale juurdepääs.

Tegelikult on ühiskonnas alati kasulik rakendada iseregulatsiooni. Just siis, kui see ei toimi, on oht, et riik hakkab reegleid karmistama. Sarnane näide on ajakirjanduseetika koodeks, mis peab ühelt poolt hoidma ajakirjanduse eetika piirides, kuid teisalt hoiab eemal need, kes tahaksid ajakirjandusele oma seadust. Me näitame, et kutsume ennast ise korrale.

Aruannete esitamise vajadusest saavad aru ka ettevõtted ise. Kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoda uuris hiljuti oma liikmetelt, kas mikroettevõtted võiksid aruanded tulevikus esitamata jätta, siis vastasid pooled, et võiks küll. Kuid kõnekam on see, et täpselt pooled pidasid seda valeks.

Üheks direktiivi toetavaks argumendiks on väikefirmasid koormava bürokraatia vähendamine. Kuid see argument ei päde, sest maksu- ja tolliametile peavad aruanded valmima ikkagi. Hoopis mõttekam on leida praeguste reeglite sees viise, kuidas aruannete esitamine tehniliselt lihtsamaks ja loogilisemaks teha.

Aastaaruannete tegemine võiks olla üleüldine hea tava, mida pole põhjust küsimuse alla seada. Selle kaudu antakse infot investoritele, partneritele, klientidele ja üldse avalikkusele. See peaks olema soliidse ettevõtte visiitkaart, mida ta ise ka sellisena võtab: palun, lugege meie tegevusest, ja te teate, et meiega on julge asju ajada.

Autor: ÄP