Hädas suureneva nõudlusega

24. august 2009, 07:55

Viljandis täispuituksi Inglismaa turu jaoks
tootev AS Nett rühib majanduskriisi kiuste täiskäigul edasi, vaatab uute turgude
poole ning tahab igal juhul jääda kindlaks oma niðile.

Neti tegevjuht ja juhatuse liige Jaanus Vagel, kes juhib firmat 2009. aasta algusest, käivitas augustist tehases teise vahetuse. Vaid ühe vahetusega nõudlust rahuldada enam ei jõutud. Vageli sõnul nägi äriplaan teise vahetuse tööle panemist 2010. aastal, aga läks hoopis teisiti.

"Kuna nõudlus suurenes hüppeliselt juba märtsist, viimane hüpe toimus nüüd augustis, olime valiku ees, kas öelda klientidele, et meie piir on ees, meie rohkem ei suuda ja minge hankige tooteid konkurentide juurest, või siis otsime lahendusi, kuidas kliente rahuldada," selgitas Vagel.

Õnneks soosis teise vahetuse käivitamist ka tööturg ning selleks, et täita 15 ametikohta, laekus umbkaudu 150 avaldust.

Vageli sõnul mõjutas Inglismaal nõudluse suurenemist peamiselt kaks asja. Esiteks pankrotistus 2008. aasta lõpus üks nende konkurente, kuid sama oluline oli ka see, et laoseisud jõudsid märtsiks juba normaalsesse täituvusse ning taas hakati kaupa juurde tellima. "Märtsis tootsime vastavalt nõudlusele 7500 ust, aprillis juba üle 10 000. Sarnased olid ka mai, juuni, juuli," rääkis Vagel ning lisas, et augustis tahetakse nende käest tellida juba 15 000-16 000 ust kuus.

Kriisi trotsival uksetootjal on käsil ka laienemine. "Saime paar nädalat tagasi EASi tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotlusele positiivse otsuse," rääkis Vagel rahulolevalt ning selgitas, et see annab uue tõuke tootmise kiiremaks efektiivistamiseks.

Investeeringu kogumaht on juhi sõnul natuke üle 10 miljoni krooni, millest toetus on 40% ehk umbes 4,1 miljonit krooni.

Samuti on ettevõttel silmapiiril uued ekspordisihtmärgid, lähemalt uuritakse näiteks Prantsusmaad, Hollandit, Belgiat, Tðehhit, Slovakkiat ja Itaaliat.

Mille järgi tulevasi ekspordimaid valitakse? Vageli sõnul ikka selle järgi, kuhu nende praegune toodang hästi passiks. "Kõikidel turgudel tahame leida just need ukseturustuskanalid, mille kaudu müüakse sarnase tootmistehnoloogiaga uksi, nagu meie teeme," selgitas ta.

Vagel rääkis, et ettevõte oleks palju kehvemas seisus, kui juba möödunud aastal poleks tähelepanu pööratud tootmise efektiivistamisele, koondati 13 inimest, kuigi tootmismaht püsis samal tasemel, 6000 ukse juures kuus. Samuti mindi üle tükitöö arvestusele, mis andis 20-30% tõhusust, ning efektiivistati materjalikasutust.

Eestisse Nett tootma hakata praegu ei plaani. Vageli sõnul on see tingitud Eesti turu väiksusest ja natuke ka tarbimiseripäradest. "Eestlane on pigem eritellimusukse tellija," lisas ta. Küll aga oleks mõttekoht näiteks aiamajade tootjate ustega varustamine.

Siiski on oma toodete hinda langetama pidanud ka Nett sõltuvalt kliendist 5-10%. "Kui klient soovib madalamat hinda, sest konkurent langetas seda, siis meie ütleme, et vähendame siis ka materjali mahtu, mõõte või teeme midagi teistmoodi, mis omahinda vähendaks," selgitas ta.

Kinema: õige aeg turgu võtta
Tööstushoonetele ja garaaþidele uksi valmistava Kinema tegevjuhi Andrus Allikoja sõnul on turul praegu sisetarbimine languses, Kinema toodete eksport on kasvanud ning hea võimalus oleks haarata Skandinaavia turgu.

"Suures plaanis on ka Skandinaavia turgudel olukord, kus otsitakse odavamat tarnijat. Eesti tootjatel on seal praegu hea võimalus turgu võtta, sest toote kvaliteet on hea ja hinna osas ollakse kindlasti konkurentsivõimelised," rääkis Allikoja ning lisas, et need turud on Eestiga võrreldes küll mitu korda suuremad, kuid keegi võõraid sinna avasüli ei oota ning ennast tuleks enne kõvasti tõestada.

"Kui sisetarbimine on langenud, siis Kinema ekspordimahud on kasvanud ehk äri on läinud plaanipäraselt," võttis Allikoja Kinema käekäigu kokku ning kiitis ekspordiplatvormi, mis on senisest parem, kuna viimastel aastatel on tehtud palju tööd sellel suunal.

2009. aastast rääkides märkis Allikoja, et müügimahud Eestis on langenud ligi kolmandiku, võrreldes 2007. aastaga. "2009. aasta esimesel poolaastal olid Kinema tulemused plusspoolel, millega võib rahule jääda," lisas juht.

Teisest poolaastast rääkides selgitas ta, et kuna kevadel jäi suurem ehitusbuum ära, siis on ka sügisel mahud mullusega võrreldes väiksemad. "Ehk kui eelmistel aastatel tuli kolmandik käibest viimase pooleteise-kahe kvartaliga, siis tänavu sarnast hüpet ei tule," lisas ta. Samas leevendab olukorda see, et kasvab nii era- kui ka tööstussektoris renoveerimise osakaal.

Allikoja sõnul saavad paremini hakkama need ettevõtted ja ettevõtjad, kes on eksporti ja tootearendusse õigel ajal investeerinud.

Viimasele on juhi sõnul tähelepanu pööranud ka Kinema. "Need, kes praegu on plussis ning suudavad tagada piisava likviidsuse, et ettevõtet edasi arendada, on jätkusuutlikud," selgitas ta.

kriisimurdja
AS Nett
-töötab kahes vahetuses
-investeerib
-sihib uusi välisturge
-omanikud Edward James Lindenberg 53,79%, Margus Hiie 20%, Jaanus Hiie 10%
-ekspordi osa 99%
-käive 2007. aastal 31,3 mln krooni, mullu 26,6 mln
-kasum 2007. aastal 2 mln kr, mullu 51 085 kr

hüva nõud
Soovitused teistele, kuidas kriisis hakkama saada
-Tehke silmad lahti, enam ei kehti see mõtlemine, mis viimased 5 aastat.
-Mõelge kas see, kuidas ja miks toimetatakse, on see, mida praegune turg vajab
-Vaadake üle oma kulustruktuur
-Vaadake üle tootlikkusnäitajad, võimalusel võrrelge neid konkurendiga
-Reklaami- ja turustuskulude totaalne kokku tõmbamine võib anda ränga tagasilöögi
-Olge kliendile võimalikult lähedal
-Olge nutikad

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. August 2009, 07:55
Otsi:

Ava täpsem otsing