Soojafirma valis oma kontserni kalli põlevkivi

Just selliselt on käitunud Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja kogu Jõhvi valda soojusega varustav Kohtla-Järve Soojus, mille suuromanik on Eesti Energia ja vähemusaktsionär Viru Keemia Grupp (VKG).

Selle aasta aprillis arutas ettevõtte nõukogu põlevkivi ostu. Nõukogusse kuuluvad neli inimest Eesti Energia ja kolm VKG juhtkonnast.

Äripäeva käsutuses on koosoleku protokoll, milles seisab must-valgel Eesti Energia juhatuse liikme Harri Miku lause: "Leiame, et põlevkivi ostmiseks hanget läbi viia ei saa, kuna Eesti Põlevkivi ei saa pakkuda konkursil hinda alla konkurentsiameti poolt kooskõlastatud piirhinna. Seega võidaks hanke kes tahes, peale Eesti Põlevkivi."

Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimees Jüri Mägi välistas ka Kiviõli Keemiatööstuse, kellelt ettevõte on varasematel aastatel põlevkivi ostnud, sest tal olevat maksuvõlad, samuti Vene tarnija LeningradSlanetsi, kellega võib tulla logistikaprobleeme. Kolmandast tarnijast Floccosast, kes pakkus tonni hinnaks kõigest 71 krooni (pluss käibemaks) ja koguseks 5000 tonni kuus, polnud juttugi.

"Pakutud kogused - 5000-10 000 tonni kuus - on liialt väiksed," ütles Mägi. "Varasem teave aheraine rikastamisest saadavast põlevkivist on selline, et kalorsus kõigub suurtes piirides. Madala kalorsusega kütuse vajaliku massi tolmuks jahvatamise jaoks on Ahtme elektrijaama haamerveskid liiga väikse võimsusega. Kuna leping Eesti Põlevkiviga toimib, siis ei näe põhjust Floccosa asjaga tegeleda," lisas ta.

Kohtla-Järve Soojuse nõukogu otsustas põlevkivi osta pea maksimaalse piirhinnaga 164,85 krooni tonn (pluss käibemaks) Eesti Energia tütarettevõttelt Eesti Energia Kaevandused.

"Tarbijale on lisaks hinnatasemele oluline ka tarnekindlus ja hinnastabiilsus," põhjendas Mägi.

Kõige krooniks esitas Kohtla-Järve Soojus sooja hinna tõstmise taotluse konkurentsiametile, kes praegu asja menetleb. Teisisõnu peaks kõrgema hinnaga ostetud tooraine hinnavahe, mis väidetavalt võib ulatuda 30 miljoni kroonini, maksma kinni tarbija.

"Sooja piirhinna tõstmiseks sunnib meid eelkõige kütusekulude kasv," põhjendas Mägi. Ta selgitas, et kuna Ahtme vanale elektrijaamale on enne lõplikku sulgemist 2010 lõpus kehtestatuid põlevkiviga kütmise limiit, tuleb 6300 tundi aastas kütta kallima põlevkiviõliga.

VKG juhtkond protesteeris sellise otsuse peale, nende sõnul oleks tulnud pakkumised võtta kõikidelt põlevkivitarnijatelt.

"Tarbijate ja ka vähemusaktsionäri suhtes ei ole Eesti Energia eetiliselt käitunud," ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.

"Kohtla-Järve Soojus pidi korraldama avatud ja avaliku konkursi, pakkumisi pidi küsima kõikidelt võimalikelt tarnijatelt. See annaks Eesti Energia Kaevandustele vähemalt ühe kindla orientiiri õiglase turuhinna kujundamiseks. Võimalike pakkujate eeldatavad logistilised või muud laadi raskused ei pea takistama hankekonkursi korraldamist," lisas ta.

Rohumaa hinnangul võib tarbijale tekitatud kahju olla 30 miljonit krooni.

"Aluse selleks, et põlevkivi sisseostuhind võiks olla tunduvalt madalam, annavad meile VKG Energia korraldatud tarnekonkursid, kus põlevkivi ostuhinnaks kujunes 70 krooni tonn. Kallimalt ostetud tooraine avaldub tarbija jaoks suuremates küttekuludes," lausus Rohumaa.

Rohumaa sõnul ostab VKG enamiku põlevkivi Eesti Energialt, väiksemates kogustes Floccosalt, LeningradSlanetsilt ja Kiviõli Keemiatööstuselt.

Rohumaa selgitas, et elektrijaamad kasutavad madalama kütteväärtusega peenikest põlevkivi, mille tootmiskulu ja seega ka müügihind on väike.

"VKG vajab õli tootmiseks suurema kütteväärtusega põlevkivi. Põlevkivi käib läbi rikastusvabriku, kus eemaldatakse paekivi. Samas on VKG lõpetamas 1,1 miljardi kroonist investeeringut uue õlitehase rajamisse. Uus tehas kasutab teist tüüpi tehnoloogiat ja hakkab kasutama samasugust põlevkivi, mida praegu kasutab Kohtla-Järve Soojus. Uuele tehasele põlevkivi hankimiseks on korraldatud konkurss ja seetõttu saame kindlalt väita, et Ahtme jaamale on võimalik oluliselt odavamalt põlevkivi osta."

Riigihangete seaduse kohaselt ei ole Kohtla-Järve Soojus kohustatud energia tootmiseks vajaliku kütuse ostmiseks riigihanget korraldama.

Kohtla-Järve Soojus selgitas enne uue lepingu sõlmimist, et võimalikud pakkujad on Eesti Energia Kaevandused AS ja Kiviõli Keemiatööstus. Senisel partneril Kiviõli Keemiatööstusel oli tekkinud maksuvõlgnevus, mis välistas neilt põlevkivi ostmise.

Venemaalt põlevkivi tarnimine oleks olnud aga seotud suurte tarneriskidega. Lisaks on Venemaal kaevandatud põlevkivi madala kvaliteediga ja selle põletamiseks tuleb osta juurde kõrgema kvaliteediga kivi.

Kohtla-Järve Soojus sai suvel pakkumise ka ettevõttelt Floccosa, kes ei suuda aga tagada vajalikku tarnemahtu. Võrreldes teistega on Kohtla-Järve Soojus praeguse piirhinna järgi üks soodsamaid soojuse pakkujaid Eestis. Ettevõte taotleb praegu piirhinna tõstmist, sest osa aastast tuleb kasutada kallimat põlevkiviõli.

Kindlasti on konkurentsiamet seisukohal, et Kohtla-Järve Soojus peab otsima teenuse hankimisel võimalusi osta odavamalt pakkujalt. Konkurentsiamet on kooskõlastanud põlevkivi piirhinna ehk põlevkivi on võimalik müüa alla piirhinna.

Kohtla-Järve Soojus on esitanud uue piirhinna taotluse, mis on praegu menetluses. Menetluse käigus uuritakse kindlasti ka põlevkivi sisseostu ehk millised võimalusi ettevõtja kasutab, et tarbija jaoks kõige soodsamalt osta. Kuna menetlus käib, siis ei saa praegu anda hinnangut, kas taotlus rahuldatakse.

Kui see on nii, et toorainet osteti kontserni seest ja sisuliselt maksimaalse hinnaga, siis pole see tarbija suhtes ilus. Monopoolne ettevõte peaks tagama tarbijale parima võimaliku hinna, mitte tegutsema kasumi nimel.