Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TeliaSonera löök allapoole vööd

    On ju need kaks Baltimaade telekomifirmat olnud tänu senisele dividendipoliitikale üsna turvalised investeerimisobjektid, seda eriti praegustel heitlikel aegadel. Tänu möödunud sügisest kuni selle kevadeni toimunud Balti aktsiate suurele väljamüügile välisinvestorite poolt oli ka aktsiate dividenditootlus muutunud äärmiselt atraktiivseteks. Enne ülevõtmispakkumist võis Eesti Telekomi aktsia dividenditootluseks hinnata kuni kümmet, TEO aktsiale koguni kuni 16 protsenti.
    Pole siis ka mingi ime, et just Eesti Telekomi ja TEO aktsiaid loeti suhteliselt turvaliseks investeeringuks, mida praeguses ebakindlas olukorras finantsturgudel hädasti vaja on.
    Seetõttu oligi Eesti Telekomi aktsionäride arv kasvanud aastatagusega võrreldes enam kui tuhande kontoomaniku ehk 27 protsendi võrra, 4797 investorini.
    Tundub, et Eesti Telekomi börsistaatus sõltub täielikult Eesti valitsusest, kelle käes on koos Arengufondiga kokku veidi üle 27,17 protsenti ettevõtte aktsiatest. Kui riik pakkumise vastu võtab, vajaks TeliaSonera ülevõtmispakkumise õnnestumiseks veel 2,71 protsenti aktsiatest. See sõltub peamiselt küll peamiselt välisfondidest, aga ma kardan, et see väga keeruline ei ole. Kui niimoodi juhtub, on see üsna tugev löök kohalikele väikeinvestoritele, sest võiks öelda, et vähemalt tuhatkond väikeinvestorit on ostnud väärtpaberit just tulevaste dividendide pärast.
    Tunduvalt keerulisem on TeliaSoneral aga Leedu telekomifirma ülevõtmine. Nimelt kuulub enam kui kolmandik TEO aktsiatest institutsionaalsetele ja väikeinvestoritele. Eelmise aasta lõpu seisuga kuulus 11,65 protsenti aktsiatest eraisikutele. Mulle tundub, et investorid peavad 31protsendilist preemiat (TeliaSonera tegi TEO aktsiatele pakkumise 1,83 litti, võrrelduna reedese sulgemishinnaga 1,40 litti) liiga väikeseks.
    Kui riik võtab pakkumise vastu, on tegemist ilmselt hea uudisega Eestile, aga halva uudisega Telekomi neljale ja poolele tuhandele Eesti aktsionärile.
    Juhul, kui TeliaSonera ülevõtmispakkumine õnnestub (mis tundub üsna tõenäoline), jäävad Talllinna börsist järele vaid riismed.
    Reedese sulgemishindade järgi ehk vahetult enne ülevõtmispakkumist oli Tallinna börsiettevõtete turuväärtus kokku 24,4 miljardit krooni, sellest 10,3 miljardit moodustab Eesti Telekom.
    Kui Telekom börsilt ära läheb, jääb isegi aktsiate eilset hinnarallit arvestades järele 15 miljardit krooni ehk alla miljardi euro. Viieteistkümnest allesjäävast börsiettevõttest (Luterma ehk endine Kalev läheb samuti peagi minema) jääb enam kui miljardi krooni suuruse turuväärtusega ettevõtetest alles vaid viis: Tallink (4 mld krooni), Tallinna Vesi (3 mld kr), Tallinna Kaubamaja (2,4 mld kr), Olympic EG (1,4 mld) ja Merko Ehitus (1,3 mld kr).
    Allesjäävate börsettevõtte hulka kuuluvad ka Järvevana, mis on sisuliselt üks kohtutoimik ning Trigon PD nimeline maatükk Pärnus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.