Biogaasi tootmisele annavad hoogu toetused

Üks esimesi riike Euroopas, kes biogaasi tootmist seadustega toetama hakkas, oli Prantsusmaa. 10. juulil 2006 jõustus seal seadus, mis garanteerib, et riik ostab biogaasist toodetud elektrit fikseeritud hinnaga.

Erinevalt Saksamaast puudub Prantsusmaal tooraine vaba kaubandus. Iga tootja peab oma toormaterjali enda või renditud maadelt saama ning kääritusjäätmed samuti oma maal realiseerima. Prantsusmaal töötab üle 200 biogaasijaama, nende võimsus on kokku üle 100 MW.

Itaalias saadakse biogaasi eelkõige põllumajanduslikest ettevõtetest. Riigis töötab umbes 160 põllumajanduslikku biogaasijaama. Enamik neist asuvad Põhja-Itaalias. Sealsed loomakasvatajad kasutavad biogaasi tootmiseks läga ja taastuvaid tooraineid, maisi ja nisu. Jaamade tootmisvõimsus jääb vahemikku 500 kW kuni üks MW.

Itaalias tegutseb ka 130 reoveemudaga töötavat jaama, 10 prügilagaasiga töötavat jaama ja 22 biogaasijaama. Eksperdid arvestavad sellega, et 2011. aastaks kasvab installeeritud elektriline võimsus 300 MWni.

Elektrivõrku sisenemistingimused baseeruvad segasüsteemil. Peamiselt kasutatakse rohelisi sertifikaate, milliseid väljastatakse üksnes sellistele biogaasijaamadele, kes on saanud Gestore dei Servici Elettrici (GSE) assotsiatsioonilt IAFR-kvaliteedimärgi.

Märk tagab, et elektri tootmiseks on kasutatud üksnes taastuvaid energiaallikaid. Üle ühe MW tootmisvõimsusega biogaasijaamasid doteeritakse summaga, mis saadakse n-ö tavalise elektrihinna korrutamisel 1,8ga. Väiksematel jaamadel on võimalik saada 15 aasta vältel dotatsiooni kuni 30 eurosenti kWh kohta.

Alpiriigi biogaasitootjad saavad alates 2008. aasta augustist põhidotatsiooni kõrval lisahüvitist, milleks oli möödunud aastal maksimaalselt 4 eurosenti/kWh. Sellest hoolimata pole probleemid lahenenud. Toorainekulude hüvitise alusel arvestatakse biogaasijaamade ja vedelast biomassist elektritootmise praeguseks finantseerimise mahuks 24 miljonit eurot. Biogaasitootjatele makstavad dotatsioonid jäävad suurusjärku 11,29 kuni 16,94 eurosenti/kWh.

Möödunud aasta suveks omas Austria ökoelektri korraldusametiga Ökostrom Abwicklungsstelle AG (OeMAG) lepingut 294 biogaasijaama, kes olid valdavalt taastuvate toorainete biogaasijaamad tootmisvõimsusega 76 MW. Reoveegaasi tootmisel on hüvituse suuruseks 5,94 eurosenti/kWh, prügilagaasi tootmisel 4,04 eurosenti/kWh.

Šveitsis on umbes 80 põllumajanduslikku biogaasijaama ja 40 tööstussektoris, neist 22 reoveejaama. Lisaks tegutseb 750 munitsipaalreoveejaama, kellest umbes 450 kasutavad gaasi energiaallikana. Möödunud aastal oli põllumajanduslike biogaasijaamade tootmismaht 91,98 miljonit kWh, tööstussektoris 22 miljonit kWh.

Põllumajandusliku biogaasi dotatsioon on 15,7 eurosenti kWh. Juhul, kui tootmisel kasutatakse enda farmi jäätmeid, makstakse lisaks 9,8 eurosenti/kWh ning veel 1,3 eurosenti/kWh, kui soojusest kasutatakse ära üle 20%.

Elektrienergia tootmise kõrval mängib biogaasi kasutamine suurt rolli liikluses. Kui 2003. aastal sõitis Šveitsi teedel vaid 730 gaasimootoriga sõidukit, siis 2007. aastal kasvas selliste sõidukite arv 5800ni.

Põllumajandusettevõtetel on võimalik saada kuni 30protsendilist investeerimiskulude toetust. Olemasolevad agraarstruktuurid pakkuvad oma suurte põldudega põllupidamises soodsaid tootmistingimusi.

Täiendavaks eeliseks on ettevõtjate jaoks see, et dotatsiooni maksmine on garanteeritud 15 aastaks.

Biogaasijaamad, kes alustasid tööd pärast 2008. aasta 1. jaanuarit, saavad olenevalt kasutatavast biomassist kehtiva vahetuskursi alusel eurosentideks ümberarvestatult kas 12,9 või 15,2 eurosenti/kWh. Turuhinnale lisandub rohelise energia boonus 7,9 või 10,2 eurosenti/kWh.

Biogaasitootjatele makstakse 11,5-12,9 eurosenti/kWh. Kella kolmest kuni poole kaheksani hommikul kehtib madalkoormustariif, milleks on 4,7 eurosenti. Praegu on töös 14 jaama, kus tegeletakse reovee jääkmuda järeltöötlemisega, ning 6 põllumajanduslikku biogaasijaama.

Ungaris tekib aastas 14 kuni 15 mln m3 läga ja umbes 300 000 t tapamajajäätmeid, mida annaks kääritada. Riigi ühe suurima biogaasijaama ehitas 2005. aastal Saksa firma Franz Eisele & Söhne. See 2,5 MW tootmisvõimsusega biogaasijaam asub Rumeenia piiri lähedal Kirde-Ungaris.

Biogaasist toodetava elektri eest makstakse 230 zlotti megavatt-tunni eest (6,5 eurosent), mis ei kõla just tulusalt. Sellest hoolimata on Poolas hakanud asjad edenema. Ainuüksi riigi lääneosas on plaanis rajada 80 biogaasijaama.

Vastavalt Danish Energy Authority andmetele toodetakse praegu biogaasi 65 reoveejaamas, viies tööstusheitveejaamas ja 30 prügilas. Neile lisandub 21 tsentraalset biogaasijaama, milles kasutatakse toorainena läga, ning umbes 55 põllumajanduslikku üksikettevõtet.

Taastuvenergia osakaal peab Taanis 2011. aastaks kasvama 20 protsendile.Uutest arengusuundadest saab kasu ka Taani biogaasisektor. Veebruaris tõsteti sisenemistariife. Kõik biogaasijaamad saavad 10 eurosenti/kWh. Juhul, kui biogaasi kasutatakse elektri tootmiseks koos maagaasiga on hüvitis kuni 5,4 eurosenti.

2007. aastal tootis Suurbritannia 1,6 miljonit tonni õliekvivalenti keskkonnasõbralikku energiakandjat.

Sertifikaatide hinnakõikumiste tõttu kasutatakse valdavalt ainult täiuslikku, efektiivset ja soodsat tehnikat. Nii toodetakse 88% biogaasist riigi 2000 prügilas. 10% biogaasist saadakse reovee jääkmudast. Taimedest, toiduaine- ja tapamajajäätmetest või loomasõnnikust saadava biogaasi osa moodustab vaid paar protsenti.

Taastuvatest energialiikidest oli Hispaanias 2008. aasta augusti seisuga kasutusele võetud 14 444 MW tuuleenergiat, 1932 MW hüdroenergiat, 1127 MW fotogalvaanilist energiat, 529 MW biomassist ning ainult 166 MW biogaasielektrit. Prügilate biogaasijaamade käitajad saavad 15 aasta jooksul 7,99 eurosenti/kWh. Loomsetel jäätmetel ja toiduainejääkidel töötavad, kuni 500 kW tootmisvõimsusega jaamad saavad dotatsiooni 13,79 eurosenti/kWh. Suuri tootmisjaamasid toetatakse 9,68 eurosendiga/kWh. Tariife muudetakse igal aastal vastavalt inflatsioonile.

Soomes on võetud eesmärgiks süstemaatiliselt biogaasijaamasid rajada. 2007. aasta lõpus töötas põhjanaabrite juures 33 prügilagaasil, 14 reoveegaasil ja kuus põllumajanduslikku biogaasijaama ning neli jäätmekääritamisjaama.

2008. aastal läks käiku kaks kofermentide kääritamisjaama ning plaanis on rajada kümme tsentraalset biogaasijaama.

Vastavalt Soome taastuvate energiate tegevuskavale peab 2010. aastal ulatuma taastuvenergia tootmismaht 1,17 teravatt-tunnini ja 2025. aastal juba 2,22 teravatt-tunninini. Ekspertide hinnangul kasvab biogaasi tootmine kümne aasta jooksul 400% võrra. Ainuüksi 2010. aastaks on kavas ehitada 800 uut biogaasijaama.

Ka Rootsis toimub biogaasi tootmine põhiliselt lägast ja sõnnikust, kuid kaalumisel on ka suhkrutööstuse tootmisvee ja tselluloositööstuse reovee kasutamise võimalus.

Praegu toodab Rootsis metaani 227 biogaasijaama, neist põhinevad 138 reoveel, kolm tööstusliku reovee töötlemisel, 18 jaama kääritavd kofermente. Lisaks kasutatakse 60 prügila gaasi. 60 protsenti toodetavast gaasist tuleb reoveegaasil töötavatest jaamadest ja 30 protsenti prügilatest ning ülejäänud kofermentide kääritusjaamadest.

Eurobserveri andmetel toodeti 2007. aastal Euroopas biogaasi kokku 5,9 MTOE. See on miljon tonni rohkem kui 2006. aastal ning vastab 0,34%le 2004. aasta Euroopa Liidu 25 riigi primaarenergia tarbimisest. Juurdekasv saavutatakse tänu suurematele tootmismahtudele esimeses viies riigis. Aastaaruande koostajad prognoosivad, et biogaasi tootmismaht Euroopas on 2010. aastal ümmarguselt 7,8 MTOE.

Autor: Meelis Orgla