Kvaliteetne valgustus tasub ära aastatega

Tea Taruste 26. august 2009, 00:00

"Kvaliteetse valguslahenduse hind jääb sageli valgusti hinna taha. Vaadatakse joonealust summat ja minnakse odavama lahenduse teed," rääkis ASi Silman Elekter juhatuse liige Siim Porila ja lisas, et madala hinna eest paraku kvaliteetset valgustit ei saa. "Normikohaseid lukse on võimalik saavutada erinevate meetoditega, aga täidetud peaksid olema ka muud nõuded, nagu pimestus- ja räigustegurid, valguse värvitemperatuur. Valgusti kvaliteedi määrab suures osas valgusti optika kvaliteet," selgitas Porila.

Tema hinnangul on olukord riigihangete puhul murettekitav. "See, mida näiteks koolimajadesse paigaldatakse, on kvaliteetsest valgustusest kaugel. Võib märgata, et elektritööde alltöövõtjad on nurka surutud olukorras, kus vaja teha võimalikult odavaid pakkumisi. Aga see tuleb kvaliteedi arvel," kinnitas ta.

Valgustuse projekti puhul tuleks tasuvust arvestada 15-aastase perioodi lõikes. Porila sõnul tuleb otsene rahaline tasuvus odavat ja säästlikku lahendust võrreldes praeguste hindadega kätte 7-8 aastaga, kuna elektrienergia hinnad on meil võrreldes Lääne-Euroopaga suhteliselt madalad.

Uue säästliku kontorivalgustuse soovijal soovitas Porila eelkõige tõsist mõttetööd teha. Läbi tuleb mõelda, et ükski valgusti ei põleks asjatult. Avatud bürooruumis on vajalik valgustite tsoneeritus, pole ju tõenäoline, et suures ruumis kõik korraga kohal viibivad.

Lisaks on võimalik valgustitesse panna erinevaid juhtimissüsteeme. Valguse dimmerdamine ehk valgustugevuse alandamine vähendab ka voolutarvet. Veel soovitas Porila teha konkreetsete lahenduste juurde ka arvutused. "Üks asi on valgusti visuaalne välimus, teine aga valgustehnilised tulemused. Ei soovita osta 300krooniseid Hiinas toodetud luminofoorvalgusteid, klient ei osta siis valgusti, vaid probleemi," märkis ta.

Uusimale valgusdioodtehnoloogiale (LED) Porila kontorites praegu rakendust ei näe. "Üldvalguse saavutamiseks on LED liiga nõrk. Valgusallika efektiivsust iseloomustava näitaja järgi, luumen vati kohta, on näiteks T5 luminofoortorud jätkuvalt LEDst eest. Võib-olla mõne aasta pärast on uus tehnoloogia arenenud konkurentsivõimelisele tasemele," arvas ta. Küll aga võib kontorivalgustites pea 25% säästu saavutada vana tüüpi luminofoortorude (T8) väljavahetamisega T5 torude vastu.

LED valgustitega tegeleva Produxi OÜ tehnikadirektor Mait Reidak tunnistas, et LEDde hind on ka säästlikkust arvestades veel tõesti krõbe. "LEDde tasuvusaeg on üle kümne aasta, aga ma usun, et juba mõne aasta pärast tulevad büroohooned, kus kasutatakse ainult LED-valgustust," lisas ta.

Reidaku hinnangul peaks uus tehnoloogia iga aastaga odavnema ning kui energia hind tõuseb, on neil valgustitel perspektiivi. "Koos erinevate juhtimissüsteemidega annab LED tugeva säästu: nad võimaldavad dimmerdamist ning on kiirelt sisse-välja lülituvad," põhjendas ta. LED üks eelis on ka valgusvoo täpsem juhtimine, nii et objektidele saab valguse suunata väiksemate kadudega. Reflektoriga ümbritsetud luminofoorlamp seevastu töötab kadudega, kuna osa valgusest neeldub või levib vales suunas.

"LED trump on efektiivsus: hõõglambiga on vahe 9kordne, halogeeniga 7kordne ning luminofoorist on LED 30% efektiivsem," märkis ta.

Hektor Light ASi projektijuht Priit Prass ei näe kontorivalgustuses päevavalguslampidest praegu paremaid võimalusi. "LEDd kontoritesse praeguse seisuga soovitada ei saa, kuna tegemist pole piisavalt tugeva valgusallikaga. Neid on vaja kas väga palju või väga kalleid. Võib-olla viie aasta pärast saab rääkida läbimurdest," rääkis Prass.

Kokkuhoiu eesmärgil võib kontoris kasutada ka säästupäevavalguslampe, ent Prassi sõnul on see lahenduseks vaid siis, kui valgust on liiga palju saanud. "Kui on plaanis valgustite vahetus, soovitan elektroonilise süüteseadmega valgusteid. Varem olid need tavalistest poole kallimad, ent nüüd on hinnavahe vaid 20%," sõnas ta.

Prass on märganud tendentsi, et kuigi klient sooviks sageli ka kallimat valgusallikat soetada, siis ehitaja, kes on suure vaevaga võitnud konkursi, paneks meelsasti kõige odavama valgusti. "Aasiast näiteks tuleb nii odavaid kui häid valgusteid - paraku ei käi need kaks omadust sageli koos," nentis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing