TOP: toidutootjad kasvulainel kriisi kiuste

Toidu- ja joogitootjad kinnitasid, et müük eelmisel aastal tõepoolest kahanes, ja on kahanenud ka tänavu, ent ettevõtete käibenumbrid tunamullusega võrreldes valdavalt suurenesid. Müügitulu stabiilsus või kasv saavutati senisest tõhusama turundustöö, ekspordi suurendamise ja kulude kokkuhoiu tulemusena. TOPi võitjate edu aitas tsementeerida ka rahulik, kuid järjekindel majandamine.

Nii märkis ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits, et 2008. aasta oli ettevõttele üldse viimase kümnendi edukaim ja selle edu aluseks hindabki Ipits eelkõige kümme aastat väldanud sihikindlat tööd.

"Salvest pole kasvatanud käibenumbreid ega tulukust suurte hüpetega, aga kasv on pidev," kinnitas ta.

Kuigi tänavu pole Salvest käibenumbreid alaneda lasknud, iseloomustavad aastat Ipitsa sõnul allahindlused ja kampaaniad, mis kärbivad kasumit.

"Need on firma tulukusele mõjunud kui salenemiskuur soliidsele, niigi saledale daamile," ilmestas ta olukorda.

ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop hindas edu alustalana samuti kõrgelt ettevõtte stabiilsust, kuid pidas oluliseks ka nutikat tootearendust, mis võimaldab klienti pidevalt üllatada ning oma toodete juurde kinnistada.

"Praegu on meie jookide müük küll veidi väiksem kui 2007. aastal, kuid käive tunamulluse ehk siis meie parima aastaga võrreldes samal tasemel," rääkis Noop.

Joogitootjate edetabelis 16. kohale platseerunud ASi Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht tunnustas konkurendi tugevat turundustööd, märkides, et A. Le Coq on osanud agressiivse turunduspoliitikaga sisendada tarbijale oma toodete olemasolu.

"A. Le Coq on teinud õigel ajal edukaid turuhõivamise otsuseid, seda erinevates joogisegmentides," möönis Licht. "Lisasünergiat tekitavad naaberriikides paiknevad tootmisüksused."

AS Leibur on ettevõte, kes kriisi ajal oskab lõigata aastakümneid kestnud sihikindla arendustöö vilju. Ettevõtte tootmistehnoloogia uuendamisse on viimase kümne aasta jooksul pumbatud ligi 300 miljonit krooni.

Leiburi tegevdirektori kt Olli Johanssoni sõnul on oluline tegur ettevõtte heades majandustulemustes ka tõsiasi, et Leibur on suutnud nelja aastaga kasvatada ekspordikäibe nullist 70 miljonile kroonile.

Johansson tunnistas, et tagasiminek käibes ja kasumlikkuses algas eelmise aasta lõpus ja sel aastal süveneb.

"Eelmise aasta numbrites ei ole raske majandusolukorra mõju veel kuigi palju näha," nentis ta. "Sel aastal on väga keeruline saavutada mullusega võrreldavaid tulemusi."

Eestimaa edukaima kangete napsude valmistaja ASi Liviko siht on lähiaastatel laieneda nii oma tegevusalal kui ka geograafilises plaanis. Livikol oli 2008. aasta esimene, mil tegutseti majandusaasta vältel Balti riikides ühtse kontserni - Liviko grupina.

Liviko juht Janek Kalvi märkis, et suurem osa joogitootja müügitulu kasvust tuli uutest arenguvaldkondadest ning välisturgudelt.

"Arvestades väga keerulisi majanduslikke olusid, oli 2008. aasta grupi jaoks väga edukas," ütles Kalvi. "Areng välisturgudel on ja jääb meie prioriteediks."

ASi Värska Vesi juhataja Urmas Jõgeva sõnul keskendub firma raskes seisus pigem töökohtade ja mahtude säilitamisele kui kasumi teenimisele.

"Suurendame eksporti Lätti ja alustasime müüki Leetu," selgitas ta. "Ekspordime ka Venemaale ja pisut Soome." Tõsist tegelemist ekspordiga on Jõgeva sõnul kavas jätkata, seda võimaldab muu hulgas 2010. aasta kevadel paigaldatav villimisliin. Üldse rahastab Värska Vesi tehnoloogia uuendamist 44,3 miljoni krooniga.

Eesti suurim õlletootja, varem kaks korda TOPi võitnud AS Saku Õlletehas puudub tänavusest edetabelist eelmise aasta negatiivse omakapitali tõttu.

Äripäeva andmekeskuse juht Jane Suu ütles, et Äripäev koostas toiduainetööstuse TOPi metoodikale tuginedes. "Algandmed võtsime sel aastal eranditult äriregistris skaneeritud 2008. aasta majandusaruannetest," ütles ta. "Saku Õlletehase aruande järgi on ettevõtte 2008. aasta omakapital negatiivne ning seetõttu ei saa metoodika järgi edetabelis osaleda."

Saku Õlletehase müügidirektor Margus Kastein nentis, et ettevõtte omakapital muutus läinud aastal negatiivseks börsilt lahkumisega kaasnenud tehingute tõttu.

"Pean kahjuks tõdema, et kõnealune edetabel ei peegelda adekvaatselt olukorda meie joogiturul, sest tehnilistel põhjustel puudub tabelist Saku Õlletehas," rääkis Kastein. "Saku on jätkuvalt kohalike joogitootjate seas n-ö pildil ja seda vaatamata eelmisel aastal tehtud tehnilisele finantstehingule, millega 2008. aasta majandusaruandes ettevõtte omakapital negatiivseks muutus."

Seni on Äripäev koostanud joogitootjate edetabelit 2006. ja 2007. aasta majandustulemuste põhjal ning mõlemal korral on Saku Õlletehas seisnud selle pingerea esikohal.

Oleme tähtsustanud ennekõike ettevõtte arengut, töötajate heaolu ning töökohtade loomist. Nüüd näeme, et meie arengut jälgitakse kõrvalt ning ka märgitakse ära.

Põltsamaa Meierei Juustutööstuse tegevuse eeldus peitub selles, et ettevõte on kahe jalaga maa peal - anname endale aru, et oleme tegelikult tavaline väikese Eesti ettevõte.

2009. aasta esimesel poolel lasime käiku uue puhastusseadme, külmajaama ja valmistoodangu lao. Selle aasta lõppu ning uue algusesse mahuvad veel meie jaoks sellised suured sündmused nagu uue juustutootmisliini käikulaskmine, juustu soolamise täisautomatiseerimise käivitamine ning muidugi ka uuendused tooteportfellis.

Julgen väita, et Eesti toiduainetööstus on väga innovatiivne. Küllap nõustuvad sellega kõik, kes kaupluste toidulettidelt siinmail toodetud head-paremat ostukorvi laovad.

Eesti toidutööstuse ettevõtted tegelevad jõuliselt tootearendusega, millest annab tunnistust ka konkurss "Eesti parim toiduaine" - viimasel konkursil oli esindatud 28 ettevõtet 78 uue tootega.

Kuid innovatsioon pole vaid uued tooted. Ka uued turundusmeetodid ja koostöö on innovatsioon. Eriti oluline on ühisturundus väiketootjatele. Üheskoos on lihtsam suhelda suurte kaubanduskettidega, korraldada turunduskampaaniaid, töötada turul sisse kaubamärk jms. Üha uuenduslikumaid viise kasutatakse toodete reklaamimiseks.