Ja juba kari tormabki...

27. august 2009, 07:28

Kui inimeselt küsida, kuidas ta teeb
olulisi majandusotsuseid, siis usub enamik: ratsionaalselt. Enda arvates
langetatakse otsus, uurides kättesaadavat informatsiooni ja kaaludes otsuse
tagajärgede saabumise tõenäosust.

Samal seisukohal on otsustaja mõistlikkuse osas ka põhivoolu majandusteadus. Põhivoolu majandusteadus saab toimuva kirjeldamise ja selgitamisega kuidagi hakkama majanduse rahulikel perioodidel, kuid ei suuda seletada, kuidas ratsionaalse Homo economicus'e tegevuse tagajärjel tabavad riikide ja maailma majandust aegajalt hämmastavad pilvedesse tõusud ja kuristikku kukkumised.

Klassikalise majandusteaduse jutlustajad satuvad iga kord kriisi järel sügavasse masendusse ja lohutavad ennast sellega, et maailmas ongi ainult üks tõeline majandusteadlane - Heinz Sight (Saksa eesnime kõlasarnasust kasutav sõnamäng ingliskeelsest mõistest hindsight - tagantjäreletarkus).

Majanduse ameerika mägede perioodide selgitamisega saab paremini hakkama majanduspsühholoogia, mis võiks ainsana pakkuda mingeidki lahendusi majanduskriiside ohjamiseks. Majanduspsühholoogia Nobeli preemiatega hinnatud uuringud panevad meid kahtlema, kas klassikalise majandusteaduse uurimisobjekt, ratsionaalselt mõtlev inimene ehk Homo economicus, üldse sündinud on.

Evolutsioonipsühholoogia annab vastuse mitmele inimese majanduskäitumise paradoksile, selgitades neid asjaoluga, et mõtleva inimese evolutsioon on põhiliselt aset leidnud väikesearvulises jahipidajate-korilaste inimkarjas. Suur osa inimese otsuste langetamise mehhanisme on instinktide näol geneetiliselt kodeeritud inimkarjas paremaks toimetulekuks, kuid inimkarjas kasulikud instinktid pole mõistlikud kaasaegses turumajanduses.

Tänapäeva massikommunikatsiooni vahendusel levivad karjainstinktid tundidega üle maailma. Kergesti nakkavad emotsioonid, kollektiivne eufooria ja hirm viivad karjakäitumisele ja grupimõtlemisele, millele ratsionaalsed argumendid ei mõju. Selline väikestele signaalidele ülereageerimine toob majanduses aegajalt kaasa äärmuslikke nähtusi, mulle ja nende lõhkemisi.

Kui mull juba on lõhkenud, hakkab mõju avaldama "oma territooriumi" kaitsmise instinkt. See väljendub tänapäeva turumajanduses selles, et enda omandis olevat vara hinnatakse kõrgemalt kui samaväärset vara, mida võiks oma vara müües, vahetades või panti pannes omandada. Sellise instinkti üldine mõjulepääsemine pärast mulli lõhkemist viib majandustegevuse jahtumisele; igaüks püüab kaitsta seda, mis tal on, ega püüagi uut tulu teenida. Tõmbutakse kerra, kuni saabub uus usutav eufooriasignaal ja kari asub uute suunda tormama.

Mida saab teha, et turumajanduse ameerika mäed vähem raputaks? Majanduspsühholoogia sõnum on, et inimene peaks kõigepealt endale tunnistama oma mõtlemisaparaadi ebatäiuslikku konstruktsiooni ja selle puudusi jõudumööda kompenseerima.

Valitud karjajuhid peaks olema rahuliku meelega nagu Šoti mägiveised, mitte vedama karja iga eufooria ja hirmu signaaliga kopli teise nurka. Kui ajad paistavad liiga head, siis tuleb karja kõrgemate maksude ja intressidega tagasi hoida, kui hirm on suur, tuleb julgustada.

Majanduspsühholoogia vastus küsimusele, kas riik peab sekkuma majandusse, on üheselt jaatav. Lisaks turumajandusele soodsa kliima loomisele ja hoidmisele on hea riigijuhi roll tasakaalustada majandust - jahutada eufooriat liiga headel aegadel ja turgutada vaimu sõna ja teoga masenduse ja hirmu aegadel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2009, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing