EASi abiraha kütab kirgi tsinkimisturul

Hannes Sarv 28. august 2009, 00:00

Temperatuur tsinkimispajas on kogu aeg 450 kraadi. Isegi elektrikatkestuse korral annab vann kuuma, kasutades energiaallikana diiselgeneraatorit. Kütet ei saa välja lülitada, sest vannitäis tsinki jahtuks kiirelt. Selle uuesti soojendamine on energiamahukas.

Mustuse ja rasva eemaldavad mustalt metallilt pesuvesi ja lahja hape. Rakistel rippuv terastoode sõidab mootorisurina saatel tsingipaja kohale ja laskub alla. Kokkupuutel sulatsingiga lendab laiali tulikuumi pritsmeid. Nende eest kaitseb vaatlejat läbipaistev vahesein. ASi Galv-Est suures tsinkimistsehhis Harjumaal Kiiu külje all on palav.

ASi Paldiski Tsingipada, kaubamärgi Zincpot nime all Paldiskis tegutseva Galv-Esti konkurendi tootmisruumides on suvisest ilmast hoolimata jahe. Mööda tsehhi liigub filmimeeskond kaameraga. Ettevõte valmistab reklaamklippi, mida kodulehele riputada ja välismessidel näidata.

Värskelt tehtud investeering hakkab teravalt silma. Moodne sisseseade, oranžides toonides seadeldised. Metalliga tehtavad protseduurid on automaatsed, tööline peab kauba rakisele riputama ja valima vastavalt vajadustele, raua kvaliteedile ja puhtuseastmele, sobiva režiimi. Rakis sõidab läbi vaheseintega eraldatud ruumide, asetab metalli vanni, happesse, tsingipatta. Paldiski tsehh alustas tööd aasta alguses, läks maksma 164 miljonit krooni, kuid investeeringu kogumaht tuleb 180 miljonit. Lisainvesteering läheb tehnoloogiasse, mille abil saab kvaliteetselt pisidetaile tsinkida.

Taas Kiiu: teekonda tsinkimise radadele veavad Galv-Esti juht Viktor Jürgenson ja müügijuht Tarmo Maasel.

Nad tahavad öelda lihtsat asja: tsinkimise tehnoloogia on ühesugune ja kuigi seadmed teenuse osutamiseks võivad olla tuttuued, ülimoodsad, ei muuda see tööprotsessi kiiremaks või kvaliteetsemaks. Suur investeering Paldiskisse ei tundu neile otstarbekas ja näib ebaefektiivne.

Zincpoti juht Peeter Poolake aga märgib, et nende tehnoloogia on tsinkimises n-ö homne päev. Konkurent Galv-Est on aga samal ajal eilsesse pidama jäänud.

Tulised võistlejad vaidlevad ka ajakirjanduse vahendusel. Selleks on põhjust. 2004. aastal alustanud Galv-Est oli senimaani turul suurim tegija, kelle juurde võis terasele roostekindlust nõutama minna. Tsingitavatest detailidest enamik kulub ära ehitusel. Ehitusturgu pole praegu ollagi. Lisaks on konkurentsi tekkides tsinkimise hind kolinal kukkunud - üheksalt kroonilt umbes neljale ja poolele.

Paldiski Tsingipaja üks omanikke Heiti Hääl on Galv-Esti hinnakujundust nimetanud dumpinguks. Vastuseks hindavad Galv-Esti juhid Zincpoti äriplaani ebareaalseks, kinnitades, et tsinkimine kui ekspordiprojekt ei ole mõeldav, kuna teenust osutatakse ikkagi kohapeal - Rootsi tellija ostab seda Rootsist, Soome oma Soomest jne. Ei ole tähtis, kas tehnoloogia on Põhjamaade moodsaim.

Galv-Est püsib juhtkonna kinnitusel kasumis ega müü teenust alla omahinna. Peeter Poolake Zincpotist käibenumbritest ei räägi. Ta mainib, et kompleksi asukohavalik pole juhuslik. Tema märksõnad on jäävaba sadam ja raudtee. Tsinkimisteenus jääb asukohamaa ja sihtkoha vahepeale, sealt see eksport tuleb.

Lihtsalt märkuse korras, need ei ole ainsad küsimused, millega teineteist hurjutada püütakse. Kõiki lahkarvamusi üles loetleda ei tasu vaeva.

Käsitlemist vääriv aspekt kahe tsingikoja vaidluse juures on aga see, et Paldiskisse tehtud suurinvesteering sai toetust Ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS).

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute programmi esimesest taotlusvoorust detsembris kukkus Zincpotile veidi üle 11 miljoni krooni. Ka Galv-Est proovis kätt samas programmis. Küll teises voorus, mis kinnitati juulis ja märksa väiksema taotlusega. Ent rahastamisotsust nende projektile ei järgnenud. Galv-Est soovis ka endale hankida pisidetailide tsinkimiseks vajalikku tehnilist baasi.

Paldiski Tsingipaja üks omanikke Heiti Hääl kuulub EASi nõukogusse. Kui arvestada, et kahes taotlusvoorus kokku küsiti tehnoloogiainvesteeringuteks toetust 316 projektile, raha sai aga vaid 110 projekti, siis kõigile paratamatult ei jagu. Ja neile, kes oma projektiga joone alla jäid, hakkab tunduma kummaline, kui konkurent raha saab - eriti siis, kui konkurendi omanik on tegev rahajagava sihtasutuse nõukogus.

Hääl sõnab, et EASi nõukogu liikmed projektide hindamisega kokku ei puutu, ja välistab igasuguse huvide konflikti. "EASi nõukogu liikmed ei osale selles protsessis ja nad isegi ei kinnita seda otsust," räägib ta. "Aus vastus hetkel oleks see, et leidke mulle EASis inimene, kellele ma oleks avaldanud mingit survet või mõju selleks, et Paldiski Tsingipajale raha antaks. Ei ole isegi ühtki telefonikõnet sel teemal teinud," räägib ta.

Tehtud investeeringust moodustas toetus umbes seitse protsenti, lisab ta. "Kas see (toetus) tuleb või ei tule, see pole investeerimisotsust mõjutanud. Seda meedet polnud olemas 2007 ja me oleme 2007 loodud ettevõte, sõlminud oma tehnoloogiatarne lepingu, maksnud esimesed rahasummad," selgitab Hääl.

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets räägib, et ta on Paldiski projektiga kursis. See oli tugev projekt ja kindla ekspordipotentsiaaliga. Omanike tõttu ei käsitletud seda kuidagi teistmoodi, kinnitab ta.

Zincpoti juht Peeter Poolake märgib lisaks, et ka kõige värskemale investeeringule - samale pisidetailide tsinkimiseks vajalikule tehnoloogiale, mis oktoobris tööd alustab - küsiti EASilt toetusraha. Seekord jäi rahastamisotsus tulemata.

Heiti Hääle osalusega AS Paldiski Tsingipada pole sugugi ainus ettevõte, mis omanike poolest EASiga seotud ja sihtasutuse kaudu rahaeraldisi saanud. Samas, huvide konflikti ei näe selles ei EASi juht Ülari Alamets, sihtasutuse nõukogu ega projekte hindavate ekspertkomisjonide liikmed.

Näiteid sellest, kuidas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) seotud ettevõtjad on samal ajal osalised ka rahapoti jagamises, leidub mitu.

Näiteks on Heiti Hääle enamusosalusega autode järelhaagiste tootja AS Bestnet alates 2007. aasta suvest, mil Hääl sihtasutuse nõukoguga liitus, saanud EASilt veidi alla 1,8 miljoni krooni kahe projekti tarbeks.

"Ma arvan, et ei ole palju 20 aasta vanuseid ettevõtteid, mis 95 protsenti toodangust ekspordivad ja on oma alal kogu Põhjamaade esikolmikus," räägib Hääl. "Ma ei tea isegi, mida ta sealt täpsel saanud on, aga seda konflikti, et ükski minuga seotud ettevõte selle tõttu, et ma olen EASi nõukogu liige ega tohiks EASile ühtegi taotlust esitada, kuulge, seda ma küll adekvaatseks ei pea," leiab Hääl.

Ta lisab, et EASi struktuur toimib vastavalt ette nähtud korrale, nõukogu ühegi projekti hindamisega kokku ei puutu ja igasugune huvide konflikt on välistatud.

EASi tegevust juhtivas nõukogus on 13 liiget, kellest viis on tuntud Eesti ettevõtjad. Ülejäänute taust on enam või vähem poliitiline.

Nõukogu pädevusena on põhikirjas üles loetletud nt sihtasutuse tegevusstrateegia määramine, aastaeelarve, majandusaasta aruande ja tegevusplaani kinnitamine, aga ka juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine.

Projektide menetlemine EASis on küll pikk protseduur, kuid kõige lõpuks jõuavad need juhatuse lauale, kes teeb rahastamisotsuse, mis tugineb hindamisaruandele. Selle dokumendi koostamisel võetakse aluseks ekspertkomisjoni kuuluvate liikmete arvamus, kes iga projekti kohta eraldi vastavalt kinnitatud metoodikale hindeid annavad. Nende põhjal kujuneb koondhinne, mis määratud miinimumpiiri ületades hakkab kandideerima toetusele. On programme, kus toetust saavad paljud ettevõtjad, pea kõik, kes soovivad. Puudutavad need väiksemaid projekte, nt koolitusi.

Olulisemad on aga need rahajagamised, kus vajalike asjade tegemiseks, nt investeeringuteks tehnoloogiasse, raha napib, ent soovijaid hulganisti. Paljud jäävad joone alla.

Et eksperte, kes esitatud projektitaotlusi hindavad, kaasatakse samuti ettevõtjate seast, siis leidub ka nende hulgas inimesi, kes samuti saanud EASist oma projektile toetust.

EASi juht Ülari Alamets ei näe väljatoodus suurt probleemi. Hindamiskomisjonide liikmetel on kohustus sihtasutust enda huvidest esitatud projektide osas teavitada.

Seda kontrollitakse Alametsa sõnul sõltumatult ka maja sees. Juhul, kui seos on olemas, ei saa nad hindamises osaleda. Samas aga jookseb ettevõtjale, kes eksperdina komisjoni töös osaleb, kätte informatsioon konkurentide kohta - taotluse puhul on tarvis põhjalikult kirjeldada oma ideed ja esitada äriplaan. See aga tähendab, et hindamiskomisjoni liige pääseb ligi tundlikule infole.

Alametsa hinnangul ei saaks olukorda lahendada nii, et ekspertidel endil keelataks toetuse taotlemine. "Eestis on mõnes valdkonnas kolm-neli eksperti. Kas öelda neile, et seetõttu ei peaks sa üldse oma äri ajama? Me ei saa seda teha," räägib ta. Samuti ei saa komisjonid koosneda vaid ametnikest. "Eesti on väike. Sageli kritiseeritakse meid ka küsimusega, et miks meil hindamiskomisjonides sellised inimesed on, kes ei ole enam ettevõtjad ega tunne tegelikke vajadusi," lisab Alamets.

Nõukogu liikmed haldusmenetluse protsessis ei osale. "Nõukogu liikmed ei näe ettepanekuid ega osale juhatuse tehtavates otsustes," nendib EASi juht.

Samal ajal aga on Alamets seisukohal, et avalikkuse ees oleks teema läbimõeldud tõstatamine ja arutamine eetilisest aspektist väärt.

"Juriidilises mõttes või ka erapooletuse vaatenurgast me tegelikult ei näe tegevjuhtimise tasandil riski või probleemi. Praeguseks on Eesti ikkagi piisavalt palju arenenud ning ei toimi see mudel, et kuskil keegi ütleb - otsusta nüüd nii," lisab ta.

EASi innovatsiooni valdkonna projektide hindamiskomisjoni esimees Ülo Jaaksoo on sihtasutusega koostööd teinud juba aastaid.

Tema juhitav ettevõte Cybernetica AS tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustegevusega. Alates 2004. aastast on EAS Cybernetica projekte toetanud veidi üle kümne miljoni krooniga.

Jaaksoo tõstab esile karmid reeglid, mis keelavad osaleda endaga seotud projekti hindamises. Samuti nõuavad reeglid, et teiste taotlejate projekte vaagides teatavaks saanud infot ei tohi kasutada ise ega anda seda edasi kolmandatele isikutele. Sellise tegevuse ilmnemisel on ette nähtud soolased trahvid (15 000 krooni pluss kahju täielik hüvitamine). "Ei ole kuulnud, et keegi oleks ideid üle võtnud," ütleb Jaaksoo.

Enn Veskimägi, mööblitootja ASi Standard enamusosanik, kuulub EASi nõukogusse 2004. aastast. Standard on pärast Veskimägi nõukogu liikme volituste algust toetustena saanud 4,1 miljonit krooni. "Ükski projekt ei ole jõudnud nõukogu lauale," kinnitab Veskimägi. "Ma olen ise taotlenud tehnoloogiatoetust ja väga jõuliselt, aga ei kvalifitseerunud," lisab ta.

2007. aastast nõukogus osalev Mart Tooming tunnistab, et pole seesuguse huvide konflikti võimaluse üle varem pead murdnud. "Väga hästi inspireerib praegu see telefonivestlus. Nõukogu tasandil tuleks tegelikult see teema läbi rääkida, leppida kokku, mida tähendaks sellisel puhul hea tava," leiab ta.

Toomingu endaga seotud ettevõtted on samuti EASi toetusprogrammidest osa saanud, ent mitte pärast tema liitumist sihtasutuse juhtorganiga. "Põhimõtteliselt oleks võimalus olnud jätkata toetuse taotlemisega, aga kuna ma olin nõukogu liige, siis otsustasin taotlemisest loobuda," ütleb ta.

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Sihtasutuse nõukogu projekte ei hinda ja nende üle ei otsusta. Hindamiskomisjoni liige endaga seotud projekti arutamisel ja selle üle hääletamisel ei osale. Pealegi teeb hindamiskomisjon ettepaneku EASi juhatusele, mitte ei langeta lõplikku otsust.

Kui me tahame, et projekte hindavad ja EASi tegevust suunavad ka valdkonna tugevad eksperdid, mitte ainult avaliku sektori esindajad, siis häid tegijaid me ei saa, piirates nende õigusi mõnest EASi programmist raha taotleda. Mis puutub nõukogu liikmetesse, siis seal on pigem liiga vähe kui ülearu ettevõtluskogemusega liikmeid.

Martin Arula, ASi Toftan tegevjuht
Kõik ettevõtmised, mis tegelevad mingisuguste ressursside-hüvede ümberjagamisega, on algupäraselt, idee tasandil, kahtlased.

Asutused, kus hüvesid ümber jagatakse, vabaturumajandusse ikkagi ei sobi. Kuna oleme Euroopa Liidu liikmed, peame seda paraku aktsepteerima. Ma isiklikult pooldaks tegelikku vaba turumajandust, kus igaüks toimetab iseenda teenitud vahendite piires. Idee "igalt ühelt tema võimete kohaselt, igale ühele tema vajaduste järgi" peaks kuuluma minevikku.

Samuti on asutused, kus toimub hüvede ja ressursside ümberjagamine, igal juhul korruptiivse algega. Oht nende hüvede ümberjagamisel olukorda ära kasutada on väga suur. Suurem kui mujal. Otsustajate ringis on ettevõtjaid, on poliitikuid. Ei ole võimalik, et nad ei ole kallutatud. Just põhjusel, et huvid otsustajate ringis on niivõrd erinevad.

Mart Einasto, EASi nõukogu esimees
Sihtasutuse nõukogu ei rahulda projektitaotlusi. Üksikprojektid ei tõuse üldse nõukogu päevakorda.

Loomulikult võivad nõukogu liikmed igasugust informatsiooni küsida, ka üksikprojektide kohta. Mõnikord seda tehakse, aga see on info andmine.

Kas aga EASi otsustamise mehhanism on piisavalt läbipaistev? Ma arvan, et on küll. Ekspertkomisjonide otsuseid on võimalik mitte arvestada vaid väga mõjuvatel põhjustel ja mina ei tea kordagi, kus neid komisjone ei oleks arvestatud.

Kui te küsite, kas on võetud piisavad meetmed kasutusele, et vältida huvide konflikti ohtu, siis mina arvan, et on küll. Minu hinnangul on juhtkond ise piisaval määral arvestanud huvide konflikti võimalusega nii, nagu seadused seda ette näevad. Igapäevaelus on ka kõik asjaosalised teadvustanud selle probleemi olemasolu.

Väljaspool nõukogu koosolekuid võib mõni nõukogu liige nt ise käia kas ministri jutul või juhatuse esimehe jutul. Mingit asja ajada - ega seda ma välistada ei saa. Aga ühtegi sellist juhtumit mina ei tea. Ei ole olnud sellist probleemi või pretsedenti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing