Eelarve päästavad euroraha ja trahvid dividendid ja trahvid

Anne Oja 28. august 2009, 00:00

Võrreldes prognoosiga laekub tänavu 2,9 miljardit krooni makse vähem.

Pensionide kärpimisest ja vanemahüvitise langusest rääkimine on praegustes oludes kohatu ja vastuvõetamatu, ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Vaatamata sellele, et riik võtab rekordiliselt palju dividende ja pigistab trahvide sissekasseerimisel, vajab Eesti eurokursil püsimiseks veel 2,5 miljardi kroonist kärbet.

"Trahvidena on 1,2 miljardit laekumata raha. Roolijoodikutelt on raha küsitud, aga riigieelarvesse pole see jõudnud," ütles Ansip. Sellistes tingimustes pensioni alandamine ja vanemahüvitiste kärpimine oleks sobimatu, märkis peaminister.

Ansip kinnitas, et tema ei kuulu valitsusse, kus selliseid samme tehakse.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõi positiivse eeskujuna esile Läti. "Minu Läti kolleeg on sirgjoonelisem kui mina, ta ütleb, et erasektor ootab neid inimesi, nii töötuks jäänud arste kui ka õpetajaid, kui neid on liiga palju tööle võetud," ütles Ligi ajakirjanike küsimustele vastates, kes pinnisid palgakulude vähendamise teemal. Rahandusministeerium teatas õhtul, et eesolevad koondamised pole veel otsustatud, kuid Lätiga sarnast masskoondamist Eestis ei tule. "Rahandusminister rääkis Läti kogemusest, kuid see pole Eestisse ülekantav," selgitas ministeerium.

Ligi arvates pole mõtet vähendada palku ja ametiasutusi proportsionaalselt, selle asemel tuleks muuta struktuuri.

Ligi sõnul on kõige lihtsam muuta struktuuri sõjaväelises asutuses. Ta lisas, et siseministeerium pole küll sõjaväeline asutus, aga ka seal tuleks inimesed üle vaadata.

Ansipi sõnul on valitsusel kindel plaan ja kõigi eelduste kohaselt läheb Eesti 1. jaanuaril 2011. aastal eurole üle.

Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et nende koostatud eurole üleminkuplaani kohaselt tuleb lisaks eurotoetuste paremale ärakasutamisele ja trahvide sissenõudmisele riigiettevõtetest rohkem dividende välja võtta.

Äripäev küsis peaministrilt, kui palju see rohkem on. "Kõik! Nii palju kui saab ja on kasumit teenitud," vastas Ansip.

Ka valitsussektori tegevuskulusid tuleb kindlasti kärpida, ütlesid Ansip ja Ligi.

Rahandusminister ei tunnistanud samas, et eurole üleminek edasi lükkub või võetakse see valitsuse eesmärkidest kas või ajutiselt maha. "Eesti püsib eurokursil täpselt nii kaua, kuni euro tuleb," ütles ta.

Praegune valitsus ei vii Eestit üle eurole, kuna puudub poliitiline võimekus, tahe ja juhtimine, ütles sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Nestori sõnul on rahandusministeeriumi prognoosi valguses selge, et valitsus peab tegema kõik selleks, et Eesti ei peaks järgmise aasta kevadel pöörduma abipalvega Rahvusvahelise Valuutafondi poole. Samamoodi jätkates see valitsus IMFi ukse taha ka jõuab, lisas ta.

Oleks sulaselge rumalus loobuda soovist üle minna eurole. Küll aga peab 2010. aasta eelarvest olema võimalik välja lugeda seda, kuidas saadakse hakkama rahvusvahelise abita, kinnitas Nestor.

"Eurole aga võimul olev valitsus Eestit ei vii. Selleks puudub tal poliitiline võimekus, tahe ja juhtimine," ütles Nestor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing