Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parimad etendused koonduvad Tartusse

    Teatrifestival Draama toimub nagu ikka septembri esimese nädalal Tartus. Tänavu langeb samasse perioodi ka Balti teatrifestival OmaDraama, mis satub Eestisse iga kolme aasta järel.
    Draama 2009 peakorraldaja Margus Kasterpalu sõnul majanduslikult tavapärasemast kitsamad olud festivali korraldamist eriti piiranud ei ole. "Kuigi väidetavasti väljast surub, ei anna see festivali mahu osas küll kuidagi tunda. Eks eelarveliselt ole ajad küll kitsamad ja näiteks leedulased jätsid ühe tükiga lihtsalt tulemata, sest riik ei leidnud selle Eestisse saatmiseks raha. Rahvuslik uhkus ei luba aga meil festivali kuidagi tegemata jätta. Summad selle jaoks on ju planeeritud ," rääkis Kasterpalu.
    Niisiis saab tänavune Draama peetud ekstra suurelt ning festival toob publiku ette nii omamaise kui ka teiste Balti riikide teatrikunsti paremiku.
    Põhiprogrammis võistleb viisteist Eesti teatrite parimat lavastust, OmaDraama võistlusprogrammis osaleb igast kolmest osalejariigist kaks Balti riikide algupäraga lavastust. Iga teater on etenduse, millega ta tahab rahvusvahelise žürii ja publiku ette tulla, valinud ise oma repertuaari hulgast.
    Tänu Balti teatrisügise korraldamisele põhifestivaliga samaaegsena muutub Draama 2009 Kasterpalu hinnangul märksa rahvusvahelisemaks, kui see seda muidu oleks. "See tähendab kahte žüriid ja kahte võistlusprogrammi. Siin on delegatsioone nii Leedust, Lätist, Soomest kui ka Venemaalt, muidu oleks tegemist vaid üksikute välisvaatlejatega," rääkis Kasterpalu.
    Publikule tähendab kujunenud olukord suuremaid valikuvabadusi ning võimalust osa saada lisaks eestimaisele ka lõunanaabrite tippteatrist, millega eestlastel tavapäraselt niisama kerge kokku puutuda ei olegi.
    Festivali üks aukülaline on näiteks Läti nüüdisteatri tuntud noor lavastaja Alvis Hermanis oma tükiga "Vaikuse hääl", mis on välisfestivalidel seni juba mitmeid auhindu noppinud. Samavõrd huvitavaid elamusi pakuvad publikule ka "Dekaloog" ning "Izadora" Leedu teatritelt ning lätlaste "Bille". Et asja tuum publiku jaoks kaduma ei läheks, on välisetendused varustatud subtiitritega.
    Suur teatrifestival algab kavaga Draamake, mis on Kasterpalu sõnul ekstra mõeldud lastele ja lastega peredele, et ka neil oleks festivali sees oma aeg, mida suure Draama sees ei pruugiks juhtuda. Draamakese raames esietendub Vanemuise lavastus "Bruno ja Lotte muusikatund", võimalus on vaadata ka eelmise hooaja menutükki "Detektiiv Lotte". Kuressaare Linnateater etendab muusikalist lastelavastust "Unenägu" ning Pärnu "Endla" pakub vaatamiseks lavastust "100aastane laps".
    Võistlusprogrammi taset peab Kasterpalu igati tugevaks ning konkurentsivõimeliseks. "Praktiliselt igal aastal on välisvaatlejaid üllatanud meie etenduste üleüldine tase. Imestatakse, et meil tehakse väga professionaalset, väga eriilmelist ja -stiililist teatrit avangardist klassikani ning ükski valdkond pole tõrjutud. Nii väikese kultuuri puhul saaks ju eeldada, et midagi selles on tugev ja kõik ülejäänu on nõrk, aga teatri puhul on meil küll kõik hästi," oli Kasterpalu kindel.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.