Poisid, kes läheb täna ukse taha?

Tänases Äripäevas on luubi all see, kuidas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) jagab ettevõtlustoetusi. Kahjuks pole pilt toetuste jagamise köögipoolelt ilus. EASis praktiseeritav toetuste jagamise viis on kui järg Eesti tõenäoliselt populaarseimale - raha ümberjagamise - seebikale.

Halenaljakaks seriaaliks on rahaliigutamise muutnud mitmed riigihangete korraldajad, kellest oleme oma lehes ka mitu korda kirjutanud, viimati TÜ Kliinikumiga seotud juhtumitest.

Seal, kus on võimalik jagada võõrast - s.o Eesti või Euroopa maksumaksja raha - on ka jagajail ahvatlus suur seda oma huvides kasutada. Kindlasti on rohkem neid, kes oma positsiooni ära ei kasuta, toimetuse kogemus on aga paraku seotud nendega, kes seda siiski teevad.

Tänane artikkel lisas nende loetellu järjekordse nime - EASi. Artikli juures on loetelu selle organisatsiooni nendest nõukogu või projektide hindamiskomisjonide liikmetest, kellega seotud ettevõte on saanud EASist toetust. Nimistus on palju tuntud-teatud inimesi - Heiti Hääl, Enn Veskimägi, Ülo Jaaksoo jt.

EASi nõukogu esimehe Mart Heinasto ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi meelest tundub kõik korras olevat - nõukogu ei otsusta toetuste jagamist ja hindamiskomisjonid ei tee lõplikke otsuseid. "Kui me tahame, et projekte hindavad ja EASi tegevust suunavad ka valdkonna tugevad eksperdid, siis häid tegijaid me ei saa, piirates nende õigusi mõnest EASi programmist raha taotleda," ütles Parts Äripäevale.

Ministri väide pigem õigustab huvide konflikti olemasolu, kui lükkab seda ümber. Nii vähe Eestis asjatundjaid ka pole, et igas orgisatsioonis ühed ja samad ettevõtjad peaksid otsuseid tegema. Me ei saa õigustada korruptsiooni sellega, et kõik tunnevad kõiki, ega vaadata läbi sõrmede JOKK-mängule - on minu taotlus arutusel-otsustamisel, siis ma lähen ukse taha, on sinu oma, siis lähed ukse taha sina. Et siis on kõik õige. Ei ole, see on rumal ja lapsik, veel enam - ettekavatsetult pahatahtlik käitumine.

ASi Toftan tegevjuhi Martin Arula meelest on kõik ettevõtmised, mis tegelevad mingisuguste hüvede ümberjagamisega, juba idee tasandil kahtlased. Kõik vast mitte, ent Arula teise väitega on toimetus päri: asutused, kus hüvesid ümber jagatakse, sh EAS, Arengufond jt, vabaturumajandusse ei sobi, ainus erand on riik. Ent kuni need asutused meil ikka tegutsevad, tuleb hüvede jagamise reeglid kirjutada täpseks.

Korrektne käitumine on tegelikult lihtne: kui kuulud nõukogusse või hindamiskomisjoni, ei taotle toetust ega jaga raha sugulastele ja sõpradele. Kui tahad osaleda riigihangetel või ettevõte vajab hädasti näiteks uue tehnoloogia juurutamiseks välist abi, siis ei tiku otsustajate ringi ega konuta ukse taga oma projektile "jah" sõna oodates.

Autor: ÄP