Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahakalender: aastakümneid üle jõu elanud Eesti doteerib teisi riike
Muu maailm elab Eesti arvel. Ning juba üsna priskelt. Nii mais kui ka juunis oli riigi maksebilansi jooksevkonto üle miljardi krooniga plussis. Juuli maksebilanss avaldatakse 15. septembril, kuid arvata võib, et ka seekord näeme korralikku ülejääki.
Võrdluseks - eelmisel aastal oli maksebilansi jooksevkonto 23 miljardiga miinuses. Aasta varem koguni 43 miljardi krooniga. Oleme roninud soost välja tee peale ja majandame muu maailmaga võrdväärselt.
Mida siis see number eestlaste jaoks tähendab? Eelkõige seda, et me müüme välisturgudele juba enam-vähem samas vääringus kaupa, kui me seda sisse toome. Reisiteenused ja meretransport hoiavad aga plussis teenuste bilanssi. Jääb üle loota, et välisraha sissevool Eestisse päris ei hääbuks. Ise tootmist ja majandust arendada on tore, aga välisinvesteeringud aitavad majanduse veelgi kiiremini jalule. Vaatame, mida pakub meile september, ja otsime majandusest parenemismärke.