Skandinaavia dividendilõvid

Ajal, mil valitseb oht, et Balti ülihead dividendimaksjad võivad silmitsi seista börsilt lahkumisega, sai võetud ette avastamisretk Skandinaaviasse eesmärgiga leida kõrge dividenditootlusega aktsiaid. Aktsiaid vaatasin Bloombergi kogutud dividenditootluste alusel. Samas ei saa leitut puhta kullana võtta, sest majandusolud ei ole suurepärased ning iga maa kolme parima dividendiaktsia sekka on sattunud tõelisi penniaktsiaid, aga ka selliseid, mille päevakäibed jätavad enam kui soovida. Samas leidus 12 ettevõtte aktsia seas üks, mis pakkus vähemalt minule huvi ja kuhu investeerimist võiks kaaluda. Muidugi ei võistle suurem osa headest Skandinaavia dividendiaktsiatest meie Balti telekomidega.

Aga alustaks favoriidist. See ei ole kõrgeima dividenditootlusega aktsia, kuid atraktiivne lisaks dividendile ka muudel põhjustel. Soosik on Rootsi rõivakaupmees KappAhl. Kui suurem osa ettevõtteid on börsikääbused, siis see on päris suur ettevõte - turuväärtust üle 3,2 miljardi Rootsi krooni ehk 5 miljardit Eesti krooni. See ettevõte on suurem kui näiteks 3,7 miljardi kroonise hinnalipikuga Tallink.

Ettevõtte ettevaatavaks dividenditootluseks on pakutud 10,2 protsenti. Aktsia on talutava hinna-kasumi suhtega (10). Tänavu on aktsia tõusnud 85,8 protsenti. Ettevõttel läheb kehval ajal päris hästi. Kompanii majandusaasta kolmanda kvartali (lõppes mais) tulemuste presentatsiooni alusel on ettevõtte juhtkonna hinnangul nõrgal turul rahuldav kasumlikkus. KappAhl on kasvatanud turuosa. Mai seisuga oli ettevõttel 318 poodi (145 Rootsis, 91 Norras, 53 Soomes ja 29 Poolas). Käive kasvas kvartalis aastaga 5,8 protsenti, 1,2 miljardi Rootsi kroonini. Puhaskasum kahanes 112 mln Rootsi kroonilt 62 miljonile. Rahavoog jätkuvatest tegevustest kahanes 221 mln Rootsi kroonilt 144 miljonile. Ettevõte vähendas kvartalis võlgu 100 mln Rootsi krooni võrra. Kolme kvartali jooksul (septembrist 2008 kuni mai 2009) kasvas käive aastaga 3,4 protsenti, 3,64 miljardile SEKile. Puhaskasum kahanes 324 mln Rootsi kroonilt 209 miljonile ehk 4,32 Rootsi kroonilt aktsia kohta 2,79-le. Rahavoog jätkuvatest tegevustest kahanes 600 miljonilt Rootsi kroonilt 404 miljonile. Üle poole käibest tuli Rootsist.

Kuigi masu masendab, avas ettevõte tulevikuplaane. KappAhl asub vallutama viiendat turgu - Tšehhit, avades oktoobris Brnos esimese poe selles riigis.

Ühelt poolt jätkab ettevõte kulude kärpimisega, kuid teiselt poolt laiendatakse hoogsalt poodide ketti.

Kuna ettevõtte kodulehel ei leidnud ma infot dividendipoliitika kohta, küsisin seda investorsuhete osakonnast. Finantsdirektor Hakan Westin vastas kärmelt, et nende eesmärk on maksta 70-100 protsenti maksujärgsest kasumist investoritele. Ettevõtte eelistus on hetkevajadused enne dividendipoliitikat. Westin keeldus enne neljanda kvartali tulemuste avaldamist kommenteerimast, kuidas on ettevõttel läinud majandusaasta viimases kvartalis.

Taevas ei ole dividendide koha pealt pilvitu. Majanduskeskkond võib halveneda, ettevõttel võib minna kehvemini. Lisaks tiksub kasum eelmise aasta tasemest oluliselt madalamal. Laienemispoliitika võib nõuda suuremat osa rahavoogudest dividendide arvel.

Analüütikud prognoosivad konsensusena selle aasta dividendiks 2,83 Rootsi krooni võrreldes mulluse 4,5 Rootsi krooniga, ootused on 2 ja 3,50 Rootsi krooni vahel. Konsensusliku dividendiootuse baasil tuleks dividenditootluseks vaid 6,5 protsenti.

Võib juhtuda, et dividendiaktsiast võib selle asemel saada hoopis kasvuaktsia, kuna ettevõte mõtiskleb suurte laienemisplaanide üle. DI.se kirjutas 25. augustil, et KappAhl vaatab üle pikaajalist eesmärki avada aastas 20-25 uut poodi - kas muuta poodide arvu eesmärki või mõelda hoopis kasvuprotsendile. Ettevõte kaalub sisenemist uutele turgudele, nagu Slovakkia, Leedu ja Rumeenia. Lisaks on kaalumisel Austria ja Ungari, kuid seal on kodutöö tegemata. Ettevõtte finantsvõimendus on päris suur, omakapital moodustab vaid umbes kümnendiku bilansimahust.

Teiste lõvide kohta võiks öelda, et Norra kindlustusselts on huvitav, kuid ettevõte on saanud ülevõtmispakkumise. Üldiselt on Taani ja Norra ettevõtete häda see, et nende koduleheküljed on vaid omas keeles, nagu ka börsiteated, majandustulemused ja presentatsioonid. See ei kutsu nendesse investeerima. Ka analüütikud ei kata analüüsidega neid ettevõtteid - 1-3 analüütikut on juba selliste puhul väga hea tulemus. Erandiks seesama KappAhl.