Üksmeele puudumine takistab rahajagamist

Peaminister Andrus Ansip teatas neljapäeval, et olulist rolli tulude suurendamises mängib Euroopa Liidu struktuurifondide raha. "Meil on plaan, kuidas hoida defitsiit allpool 3 protsenti. See plaan sisaldab eelkõige tulude suurendamist. Me kavatseme eurotoetusi veelgi rohkem kasutusele võtta, kui neid siiani on kasutusele võetud," ütles ta.

Juuli lõpuks oli väljamakseid tehtud 6,2% kogu rahast, mis 2013. aastal lõppeval programmiperioodil on Eesti tarbeks eraldatud.

Küsimust sellest, et euroraha käikuandmist tuleks kiirendada, varjutab aga hoopis sisulisem vaidlus - mil viisil muuta praegu kehtivaid rakenduskavasid.

Näiteks maksis EAS juulis välja viimased summad tehnoloogiainvesteeringute kaasfinantseerimiseks. Kokku rahastati sellest programmist 580 miljoni krooni eest 110 projekti. Huvi oli aga suurem - esitati 316 projekti 1,4 miljardile kroonile. Rohkem euroraha esialgse kava kohaselt tehnoloogiainvesteeringutesse kuni 2013. aastani plaanis suunata ei ole. "Seda on vähe," rääkis tööandjate keskliidu volikogu esimees ja EASi nõukogu liige Enn Veskimägi. Ta leiab, et investeeringuid tuleks suunata moodsamasse tehnoloogiasse, kasvatada tootlikkust ja ekspordipotentsiaali. "Ma näen seda, et me oleme teinud suuri vigu proportsioonide jagamisel," sõnas Veskimägi.

Juuli lõpus jõudis avalikkuse ette audiitorfirma Ernst & Young Baltic juhitud konsortsiumi aruanne, mis käsitles euroraha senist kasutamist. Hindamise tulemuste oluline järeldus oligi ettevõtlustoetuste suurendamine. Pakuti välja ka number - 1,2 miljardit krooni. Raha selleks tuleks võtta vähem prioriteetsetest valdkondadest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei taha konkreetselt vastata küsimusele, millisest valdkonnast peaks raha ära võtma.

Vähendada võiks n-ö toredusinvesteeringud ning keskenduda ekspordi, investeeringute ning töökohtade loomise soodustamisele, arutles Parts.

Näiteks on praegu välja töötatud ja ootab kinnitamist määrus, mille abil riik suunaks 350 miljonit eurokrooni loodushariduse tõhustamiseks Eestis. Toetust saaks taotleda loodushariduskeskuse ehitamiseks, klassiruumidesse tehnika hankimiseks jm. Üks võimalik vaidluskoht puudutab aga veel riiklike muuseumide ehitamist, mis neelab täiendava miljardi - pool sellest läheb Eesti Rahva Muuseumile.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et ministeeriumi haldusalas suuri muutusi ilmselt tulla ei saa. "Küll aga võib tulla raha liigutamine sadade miljonite ulatuses," lisas ta.

Tamkivi ja Partsi seisukohad näivad oluliselt lahknevat, ehkki Parts otsesõnu loodusharidust toredusinvesteeringuks ei nimeta. Avalikkus näeb siiski ilmselt vaid tõsiste vaidluste ja valikute pinnapealset osa. Rakendusskeemide muutmine nõuab valitsuse otsust, enne seda aga kokkulepet vähemuskoalitsiooni sees. Ettevõtluse valdkond on parteilises mõttes IRLi rida. Jäätmemajandus, millelt peaks raporti kohaselt raha vähemaks võtma, jääb keskkonnaministeeriumile ehk Reformierakonna alla. Muuseumid on aga kultuuriministeeriumi pärusmaa ehk samuti reformistide kureeritav.

Parts soovitab vaadata rahandusministeeriumi raha kasutamise tabeleid. Mis sealt selgub? Ümmargune null on täitmise protsenti kajastavas lahtris kirjutatud mitme mahuka toetusprogrammi taha - vastutavaks nende eest kas sotsiaal- või keskkonnaministeerium, mida juhivad reformierakondlastest ministrid Tamkivi ja Hanno Pevkur. Sotsiaalministeerium peaks suunama tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamisse üle 2,6 miljardi krooni, kuid pole seni veel väljamakseid teinud.

Pevkur andis kiirelt selgituse: "Tänaseks on suur osa otsuseid raha kasutamise kohta juba tehtud."

Euroopa Liidu struktuurifondide jaotamiseks 2007. aasta sügisel vastu võetud rakenduskavade muudatused peab heaks kiitma riiklik seirekomisjon, valitsus ja Euroopa Komisjon.

Rakenduskava on lubatud muuta märkimisväärsete sotsiaalmajanduslike muutuste tõttu.

Eestil on plaanis esitada komisjonile rakenduskavade muudatused novembris. Ilmselt jääb kavade muutuste jõustumine järgmise aasta algusesse.