Krediidi eest tuleb tellijal võidelda

Kadri Bank 01. september 2009, 00:00

Krediidilepingute hindade kallinemine, kehtivate lepingutingimuste muutmise soov ja krediidi asemel ettemaksu küsimine algas eelmisel sügisel.

Majanduskriisi ajal on näiteks põrandakatete müügiga tegelevast Lincona Konsultist käinud kahel korral üle laine, kus suur osa tarnijatest hakkasid järjest teatama, et ei saa ettevõttele krediiti anda. Põhjuseks see, et krediidikindlustusseltsid Balti riikidesse antavaid krediite enam kindlustada ei taha.

"Esimene kord oli aastavahetusel ja teine kuu-poolteist tagasi. Sõnum oli sama - kindlustusfirmad on Balti riikide krediidid kinni tõmmanud ja tarnijad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad," meenutas ettevõtte juhatuse liige Sven Ersling. Esimesel korral tulid teated eelkõige Rootsi, viimati aga Kesk-Euroopa partneritelt.

"Sisuliselt on tulnud hakata otsast peale tingimusi läbi rääkima. Ajal, mil enamik kliente palub meilt krediiti juurde ja maksetähtaegade pikendamist, ent on oht, et limiiti ja tähtaegu hoopis vähendatakse, lisab see närvipinget kõvasti juurde," märkis ta.

Bürootooteid maale tooval aktsiaseltsil Infotark on 160 tarnijat Soomest Hiinani. Kui Hiina partneritele on alati tulnud ettemaks teha, siis majanduslanguse käigus on umbes kümnendik Euroopa tarnijatest loobunud krediidi andmisest ja asunud samuti ettemaksu nõudma.

Ülejäänud pole küll soovinud krediiti vähendada, kuid on hakanud rohkem huvi tundma jooksvate majandusnäitajate vastu. Ettevõtte juht Jüri Ross ütles, et viimati küsis osa tarnijatest ettevõtte majandusnäitajaid poolaasta lõppedes.

Lincona hankijad on soovinud maksetähtaegu lühendada ja krediidilimiiti vähendada. Ettevõte on saatnud krediidikindlustajatele uuesti oma majandusaasta aruande ja viimaste kuude bilansid.

Mõlema ettevõtte hankijate seas on ka neid, kes on nõus tänu probleemideta makseajaloole krediiti andma ilma kindlustuseta. Ersling lisas, et kogu kaubandusahel toimib krediidi peal ja niipea, kui kuskil tekib liigne risk või krediidikindlustus läheb liiga kalliks, mõjutab see kõiki, tootjate mahtudest edasimüüjate ja lõpptarbijani välja.

"Teine nüanss on see, kuidas kindlustusfirmad käituvad - üks piirkond pannakse musta nimekirja ega vaadata ühelegi ettevõtjale otsa, kuidas need tegelikult tegutsevad," märkis Ersling.

"Krediidikindlustuses on Balti riigid maailma kõige rohkem kannatada saanud piirkond," ütles Marsh Kindlustusmaakler Eesti juht Mart Mere, kes on aidanud mitmel oma kliendil krediiti uuesti n-ö lahti saada.

Mere sõnul peavad ettevõtjad seltside käitumist ülekohtuseks. "Küsimus ei ole selles, et eestlane või lätlane oleks halb, aga need otsused tehakse siit eemal ning krediidivõimekust hinnatakse praegu eelkõige maa, seejärel sektori ja alles siis konkreetse ettevõtte riski järgi," selgitas ta.

Mere sõnul valitsevad kogu maailma krediidikindlustusturgu kolm seltsi - Atradius, Coface ja Euler Hermes -, kelle otsused on seetõttu ka määrava tähtsusega.

Pärast 2008. aasta sügise probleeme Lehman Brothersiga ning krahhi Islandil, mis süvendasid alanud finantskriisi, otsustas Atradius sulgeda Balti riikide sisemaise krediidikindlustuse krediidid. "See suur löök olulisele osale Eesti turust, sest seda kasutasid paljud Eesti ettevõtted, aga ka liisinguettevõtted faktooringuportfellide taga," ütles Mere. Coface ja Euler Hermes jätkasid tegevust, aga limiite on samm-sammult vähendatud, kusjuures Balti maadest on Eesti ettevõtted endiselt kõige paremate limiitidega.

Et nii kindlustajad kui ka tarnijad on suurettevõtted, kus väikestele juhtumitele ei pruugita tähelepanu pöörata, soovitabki Mere ise oma värskeim finantsinfo tarnijale ja kindlustajatele saata. "Ka kindlustusfirma on ju huvitatud halbade riskide eraldamisest headest riskidest. Paljudel meie klientidel on maariskist lähtuvalt krediit ära võetud, aga kui hakata limiitide kallal töötama, siis mingi võimalus ikka leitakse. Isegi, kui see ei ole sama nagu varem."

Küsimusele, kas usaldusväärsuse tõestamine läheb ettevõtetele ka midagi maksma, vastas Mere, et kui ettevõte tegeleb sellega ise, siis on tegemist ainult ajakuluga, kuid nõustajate kasutamisel tuleb maksta konsultatsioonitasu.

Mere sõnul lasevad krediidikindlustusseltsid sel aastal regioonide ettevõtted n-ö sõelast läbi ja vaatavad, mis sõela peale jääb. "Lepingud, mis näiteks järgmistel aastatel sõlmitakse, on arvatavasti just neile parematele ettevõtetele, aga võib-olla väiksemate limiitidega," lisas ta.

ASi Balbiino juht Jaak Muug ütles, et neil oli krediidikindlustamise teema teravalt üleval aasta alguses, kui tuli teateid, et hoolimata ettevõtte likviidsusest võidakse limiite kärpida.

Ettevõttel ei ole tulnud aga maksevõimet eraldi tõestama hakata, sest pikaajaliste partneritega vahetatakse pidevalt sellekohast infot.

"Nad näevad, et me kindlustame edasimüümisel ka oma riske," lisas Muug.

Muug pidas infovahetust tarnijatega oluliseks ka seepärast, et tänu tihedale sidemele on Balbiino Euroopa tarnijad nõustunud koostööd jätkama kindlustuseta, võttes riski enda peale.

"Oleks väga keeruline, kui nad teeksid oma otsuseid ainult nii nagu krediidikindlustajad," lisas ta.

Ei saa nõustuda väitega, et riskide hindamisel vaadatakse esmalt maa ja alles siis teisi riske. Hindame kõike korraga. Näiteks kuigi on teada, et Läti on väga kehvas olukorras, siis meil on ka seal endiselt limiite. Samuti oleneb otsus sellest, millise sektori ettevõtted juba on kindlustaja portfellis. Võib-olla Atradiuse järsud otsused lähtusid tõesti enim just maa riskist, kuna neil pole kohapeal esindust. Eesti-sisene krediidikindlustus pole peatunud, kuid kuna päringuid kindlustamise kohta tuleb viimasel ajal just sektoritest, kus juba on probleeme, võib jääda mulje, et kindlustamist üldse ei toimu. Krediidiprobleemide tekkimisel tuleks esmalt vaadata, kas kindlustajale on kättesaadavad värsked finantsandmed ja kas ettevõttel ei ole suuremaid võlgnevusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing