Krediidi eest tuleb tellijal võidelda

Kadri Bank 01. september 2009, 06:48

Rahvusvaheliste krediidikindlustajate
umbusk Balti riikide suhtes sunnib Eesti ettevõtteid oma maksevõimekust
korduvalt tõestama, vahel ka pikaajaliste välispartnerite ees.

Krediidilepingute hindade kallinemine, kehtivate lepingutingimuste muutmise soov ja krediidi asemel ettemaksu küsimine algas eelmisel sügisel.

Majanduskriisi ajal on näiteks põrandakatete müügiga tegelevast Lincona Konsultist käinud kahel korral üle laine, kus suur osa tarnijatest hakkasid järjest teatama, et ei saa ettevõttele krediiti anda. Põhjuseks see, et krediidikindlustusseltsid Balti riikidesse antavaid krediite enam kindlustada ei taha.

"Esimene kord oli aastavahetusel ja teine kuu-poolteist tagasi. Sõnum oli sama - kindlustusfirmad on Balti riikide krediidid kinni tõmmanud ja tarnijad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad," meenutas ettevõtte juhatuse liige Sven Ersling. Esimesel korral tulid teated eelkõige Rootsi, viimati aga Kesk-Euroopa partneritelt.

Kümnendik partneritest nõuab ettemaksu
"Sisuliselt on tulnud hakata otsast peale tingimusi läbi rääkima. Ajal, mil enamik kliente palub meilt krediiti juurde ja maksetähtaegade pikendamist, ent on oht, et limiiti ja tähtaegu hoopis vähendatakse, lisab see närvipinget kõvasti juurde," märkis ta.

Bürootooteid maale tooval aktsiaseltsil Infotark on 160 tarnijat Soomest Hiinani. Kui Hiina partneritele on alati tulnud ettemaks teha, siis majanduslanguse käigus on umbes kümnendik Euroopa tarnijatest loobunud krediidi andmisest ja asunud samuti ettemaksu nõudma.

Ülejäänud pole küll soovinud krediiti vähendada, kuid on hakanud rohkem huvi tundma jooksvate majandusnäitajate vastu. Ettevõtte juht Jüri Ross ütles, et viimati küsis osa tarnijatest ettevõtte majandusnäitajaid poolaasta lõppedes.

Lincona hankijad on soovinud maksetähtaegu lühendada ja krediidilimiiti vähendada. Ettevõte on saatnud krediidikindlustajatele uuesti oma majandusaasta aruande ja viimaste kuude bilansid.

Mõlema ettevõtte hankijate seas on ka neid, kes on nõus tänu probleemideta makseajaloole krediiti andma ilma kindlustuseta. Ersling lisas, et kogu kaubandusahel toimib krediidi peal ja niipea, kui kuskil tekib liigne risk või krediidikindlustus läheb liiga kalliks, mõjutab see kõiki, tootjate mahtudest edasimüüjate ja lõpptarbijani välja.

"Teine nüanss on see, kuidas kindlustusfirmad käituvad - üks piirkond pannakse musta nimekirja ega vaadata ühelegi ettevõtjale otsa, kuidas need tegelikult tegutsevad," märkis Ersling.

Balti piirkond on kõige enam kannatada saanud
"Krediidikindlustuses on Balti riigid maailma kõige rohkem kannatada saanud piirkond," ütles Marsh Kindlustusmaakler Eesti juht Mart Mere, kes on aidanud mitmel oma kliendil krediiti uuesti n-ö lahti saada.

Loe lisa tänasest Äripäevast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2009, 08:30
Otsi:

Ava täpsem otsing