Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SEB: intressimäärad tõusevad 2010. aastast

01. september 2009, 15:03

Valitsuste kriisimeetmed hakkavad maailmas
oma mõju avaldama, mis avaldub maailmamajanduse suurenenud stabiilsuses,
kirjutavad SEB grupi analüütikud täna avaldatud regulaarses majandusülevaates
Nordic Outlook.

Ülevaates märgitakse, et ette vaadates on majanduspoliitika elluviijad kahetise väljakutse ees – tagada majanduse jätkuv taastumine ning samal ajal vältida uute finantsmullide ja tasakaalustamatuste teket. See tähendab, et majandussurutisega võitlemiseks viimasel aastal rakendatud rahapoliitilised meetmed – erakordsed intressikärped ning likviidsussüstid – on mööda saamas.

Keskpangad tõstavad intressimäärasid 2010. ja 2011. aastal vaatamata ajalooliselt madalaimale inflatsiooni- ning palgasurvele, kõrgele tööpuudusele ning allapoole trendi jäävat kasvumäära, teatas SEB.

"Majanduskasvu väljavaated on selgelt paranenud, võrreldes tõsise kriisisituatsiooniga möödunud talvel. Suurem stabiilsus on korraliku kasvu põhialus," rääkis SEB peaanalüütik Robert Bergqvist. "Varude suurendamine ning lühiajalised stimulatsioonimeetmed viivad järgmise kuue kuu jooksul majandust positiivses suunas. Ebakindlus majapidamiste tarbimises ning ettevõtete investeeringutes panevad selle kasvu tugevuse ning jätkusuutlikkuse aga kahtluse alla," lisas ta.

Globaalne pangandussüsteem vajab Bergqvisti sõnul rohkem aega normaliseerumiseks ning konsolideerumiseks. "Krediidipakkumine toimib praegu väärtpaberiturgude abiga rahuldavalt, kuid süsteem näib lootvat pikaaegsele valitsuse sekkumistele ning keskpankadele krediidiriski kandjana. See tähendab, et riskivõtmine ei ole õigesti hinnatud ning see suurendab krediidi ebaefektiivse jaotuse riski ning uute tasakaalustamatuste tekke võimalust,“ rääkis ta. "See paneb keskpangad väljakutse ette ning kiirendab nende intressitõstmisi," lisas Bergqvist.

Nägemused inflatsiooni osas on majandusanalüütikute seas möödunud aasta jooksul väga palju varieerunud – naftahinna šokist ning inflatsioonihirmust 2008. aasta suvel kuni deflatsioonimuredeni talve jooksul ning sellele järgnenud inflatsioonikartused, mida tooks kaasa ekspansiivne rahapoliitika. Need muutused on põhjustanud võlakirjaturgudel suuri liikumisi, teatas SEB.

"Ressursside kasutus jääb madalaks ning tööpuudus on kõrge. Globaalne palkade kasv kahaneb märgatavalt, mis hoiab inflatsiooni 2010. ja 2011. aastal madalal. Tsüklilised jõud parandavad tootlikkust, viies madalamale kulude survele ettevõtetele ning võimaldab majapidamistel säilitada nende ostujõudu," ütles SEB majandusuuringute osakonna juhataja ning Nordic Outlooki peatoimetaja Håkan Frisén.

Ameerika tarbija on näinud viimastel aastatel raskeid aegu. Lühiajalised eelarvestiimulid on nüüd ellu viidud ning selle tulemusena USA majandus enam ei kahane ning majanduskasv on paranemas. "SEB ootab pööret paremusele USA majanduskasvus 2009. aasta teisele poolel, millele aitab kaasa varude suurendamine ning meetmed, mis mõeldud tarbimise ergutamiseks," rääkis USA analüütik SEBs Mattias Bruér.

"Meie analüüs ajalooliste pöördepunktide kohta näitab, et majapidamised mängivad olulist rolli majanduse taastumises. Seekord on selles osas väga suur ebakindlus. Majapidamised on alustanud raha säästmist ning suurendavad oodatavalt veelgi oma säästumäära paari protsendipunkti võrra – toimunud kinnisvarahindade languse ning jätkuva tööpuuduse kasvu tõttu. See varjutab majanduskasvu väljavaateid,“ lisas ta.

Majanduse taastumisel Euroopas mängib peamist rolli Saksamaa. "Saksamaa sai erakordselt tugevalt kannatada tööstussektori allakäigust möödunud talvel," sõnas SEB euroala analüütik Tomas Lindström. "Kuid täna näeme me mõningaid helgemaid laike ning taastumine võib olla tugevam kui paljudes teistes maades, kui taastumine kord juba alguse saab. Samal ajal on eurotsooni liikmeid, mis on mida endiselt tugevalt mõjutab finantskriis ning kinnisvarakriis. See näitab, kui raskes olukorras on Euroopa Keskpank, et valida õiget aega, mil alustada intressimäärade tõstmise tsükliga," lisas ta.

Ka väljavaade Rootsi majanduse kohta on paranenud. "Rootsi on heas stardipositsioonis. Tööstussektor võib tuge saada rahvusvahelisest taastumisest ning nõrgast kroonist, samal ajal on keskpangal ning erasektoril väga tugev finantsseis," ütles Håkan Frisén. "Rootsi hüpoteegilaenu intressid on väga madalad rahvusvahelises võrdluses, mis võib selgitada seda, miks kinnisvarahinnad Rootsis ei ole kukkunud nii nagu paljudes teistes maades. Teisalt võib see tähendada ka riski, et Rootsi kogeb negatiivseid mõjusid kinnisvaraturul hiljem kui teistes riikides, siis, kui intressimäärade tõusud algavad," rääkis ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2009, 15:07
Otsi:

Ava täpsem otsing