Turvavajadus tekib pärast varguse toimumist

"Tegelikult ei otsita. Aastaid pole midagi juhtunud ja ega eraisik oma vara professionaalsete võimaluste abil ei kaitse. Proovitakse kuidagi teistmoodi hakkama saada, näiteks jäetakse vanaema koju," rääkis turvateenuseid pakkuva ASi G4S juhatuse liige ja valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus.

Ka ettevõtete puhul pole märgata teenuse kasutamise aktiivistumist. "Ilmne trend on hinna allakauplemine, näiteks on suurtes raskustes autoesindused. Ebameeldiv tendents on üleüldine väljapressimine ka nende ettevõtete puhul, kellel väga halvasti ei lähegi," märkis ta. G4S annab hinnas alla küll, ent see sõltub konkreetsest kliendist ja tema kapatsiteedist.

Kolumbuse sõnul on turul palju nn säästufirmasid, kes pakuvad madala hinnaga teenust, millel pole turvalisusega eriti pistmist. "Enne lepingule allakirjutamist peaks vaatama, mis saab siis, kui tulevad reaalsed kulud, kui tegelikult midagi juhtub. Lihtne on võtta odavat firmat, ent kas ta suudab ka vajadusel kahju kompenseerida," küsis ta retooriliselt.

Teenusepakkuja puhul tuleks kontrollida turvafirma majandusnäitajaid ja stabiilsust. "Turvafirmade puhul on oluline ka juhtimiskeskus ja seda on kliendil võimalik läbirääkimiste käigus hinnata," õpetas Kolumbus.

Tema hinnangul pole kuritegevus kasvanud nii palju, kui seda kriisiolukorras eeldada võiks, finantsvõimekus on langenud kõigil ja kriis puudutab kõiki. "Praegu pole enam aktuaalne DVD-mängija või televiisori vargus, sest sellega pole turul kuhugi minna. Tarbimist pole," nentis ta.

Vargad eelistavad sularaha ja kulda, mida on võimalik realiseerida. "Lisaks on tulnud ka nn sunnitud õigusrikkumised. Kui varem varastati kauplustest kallist kosmeetikat ja alkoholi, siis nüüd kuuleme šampooni, vorsti, seebi ja koolivihikute näppamisest," rääkis Kolumbus.

"Soovitan mitte pauku oodata, vaid otsida vara valvamiseks ratsionaalsed lahendused, ent mitte pelgalt hinna baasil. Säästuotsuse tegemine ei pruugi säästuteenust tuua," kinnitas ta.

A-Selveri ASi tegevjuhi Iivi Saare sõnul pole kauplustes suvel varguste arv eriti suurenenud. "Aga talveks on meil valmisolek olemas, talveriiete alla on ju vargail parem võimalus miskit pista," selgitas ta.

Selver kasutab turvafirmade Securitas ja Falck teenuseid, lisaks on ettevõttel oma sisekontroll. Kauplustes on kaamerad ja mehitatud valve, vastavalt kaupluse suurusele 1-3 turvameest.

"Korraldame igal aastal konkursi, vaatame üle senise koostöö seniste partneritega. Hind on loomulikult tähtis, aga sama oluline on ka turvafirma kogemustepagas ja sobiv koostöö. Uuesse firmasse suhtume ikkagi mõnevõrra ettevaatlikumalt," rääkis Saar.

Mehitatud valve puhul on turvafirma ja kliendi koostöö ülioluline. "Inimestest ju sõltub selle teenuse kvaliteet ja oleme soovinud ka turvatöötajate väljavahetamist, kui nad meie meelest piisavalt hästi oma tööd ei tee," märkis ta.

Järgmiseks aastaks konkurss Selverile turvateenuse saamiseks alles käib ja nagu igal pool turul, on hinnad langenud selleski valdkonnas. Saare hinnangul on kaupluse vara kaitsel turvafirmaga sama oluline ka töötajate käitumine ja tähelepanelikkus.

"Uksed lukku, signalisatsioon peale, turvafirma valvama," vastas küsimusele, kas ettevõte plaanib turvameetmeid tugevdada, Viking Motorsi juhatuse esimees Üllar Taniberg.

"Ega videovalvesüsteem ju varguse ohvriks langemisest ei päästa. See võimaldab ainult tagantjärele tuvastada," märkis Taniberg, kelle sõnul on turvafirma kvaliteeti raske hinnata enne, kui midagi on juhtunud. "Pidasime oma teenusepakkujaga läbirääkimisi ja saime mõnevõrra hinnas alla. Aga ma olen märganud, et kuna kindlustustariifid tõusevad, tuuakse seda ka põhjenduseks hinna määramisel. Ajad lähvad hullemaks ja tuleb olla ise valvas, et vara säiliks. Vaata kas või seda, et uksed oleksid lukus, ja seda nii kodus kui ka tööl," soovitas ta.

On kuulda küll, et sissemurdmised on sagenenud, aga meie käibenumbrites see ei kajastu. Eks kriis mõjutab meid kõiki, aga elu on näidanud, et ega enne turvasüsteemide peale mõelda, kui on midagi juhtunud.

Ettevõtted küsivad senisest enam süsteemide täiustamist ja mõned isegi ennetavalt. Bensiinijaamade ja väikeste kaupluste turvalisust tõstavad mõned lisakaamerad ja häirenupud. Autoparklate puhul aitab vargusriske maandada näiteks väravate valve alla panek. Aiaaukude parandamine, väravate lukustamine, kaardisüsteemi alla panek ja videovalvesüsteem on esmased võtted, et oma territooriumi kaitsta ja seeläbi sissetungi aega pikendada.

Ehitatavatest objektidest rääkides on küll märgata, et projektides nii ehitusfirma kui ka tellija üritavad turvalisuskulu minimaalseks ajada, aga selle all kannatab kvaliteet, ja mitte vähe.

Ka meie oleme hindu alandanud, aga siin on raske üldistusi teha - see sõltub kliendist ja objektist.

Autor: Tea Taruste