Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidipank: aasta lõpuks langevad nii euribor kui kodulaenu marginaal

02. september 2009, 17:30

Aasta lõpuks langeb pisut nii
Euribor kui ka kodulaenu marginaal, prognoosis Krediidipanga juhatuse
aseesimees Valmar Moritz.

Euribor on 0,9% ja eraisikutele väljastatud pikaajaliste eurolaenude keskmine marginaal on praegusest 0,1 protsendipunkti madalam ehk 2,2%, usub Moritz. Samas järgmise aasta juuni lõpuks võiks 6 kuu Euribor olla tänasest määrast veidi kõrgem, 1,2%.

„Ergutamaks majanduskasvu hoiab Euroopa Keskpank oma põhilisi refinantseerimismäärasid tõenäoliselt väga madalal, vähemalt senikaua, kuni ei ole ohtu inflatsioonimäära tõusuks üle pikaajalise keskmise,“ rääkis Moritz. „Pankadevahelisel rahaturul püsib intressimäär, st Euribor samuti madalal, kui nende riskikartlikkus mõnest uuest probleemist uut hoogu ei saa,“ lisas ta.

Eurodes antud kodulaenude keskmine kahjusus pankadele on Moritza sõnul endiselt madalam kui teiste laenuliikide puhul, ent siiski suurem, kui veel aasta tagasi arvati. Ka on ressursi hind pankade jaoks enam mitte 6 kuu Euribor, vaid sellest kõrgem. Viimastel kuudel on Eesti pankade väljastatud eraisikute pikaajaliste eurolaenude keskmine marginaal olnud 2,3%.

„Ettevõtetele antud laenud on osutunud tagatisega laenude hulgas kõige riskantsemateks, seega on olnud põhjendatud ka nende kõrgem laenumarginaal,“ rääkis Moritz. Mõnes sektoris, näiteks kinnisvaraarenduses ei ole tema hinnangul aga seegi katnud äririskide realiseerumisega kaasnevat laenukahju.

„Ka edaspidi peavad pangad hinnastama ettevõtetele antavaid laene kõrgemalt kui eraisikute kodulaene. Viimastel kuudel on ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine marginaal olnud 3%,“ ütles Morits ja lisas, et ei näe lähema aasta jooksul ka mingeid muutusi.

Moritz selgitas, et hoiustele pakutava intressimäära suurust mõjutab eelkõige pankade ressursivajadus ehk teisisõnu, kui pangal on Eesti kroone vaja, on ta nõus nende eest kõrgemat intressi maksma kui siis, kui neid vaja ei ole.

„Kui Eesti majandus veelgi koomale tõmbub, väheneb ka pankade vajadus kroonide järele ja hoiuseintressid hakkavad langema. Kui aga Eesti majandus peaks uuesti tuurid üles võtma, ei ole hoiuste intressimäärade langust karta,“ ütles ta. „Viimasele lootes pakun aastase kroonihoiuse intressimääradeks siiski aasta lõpuks 4,2% ja järgmise aasta juuni lõpuks 4%.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. November 2009, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing