Miks muutusid inimesed valgeks?

02. september 2009, 18:32

Inimeste nahavärvus varieerub suurtes
piirides, alates tumepruunist ja lõpetades peaaegu läbipaistva valgega.
Bioloogide hinnangul on suur nahavärvide mitmekesisus evolutsioonis tekkinud
suhteliselt hiljuti, kaasnedes tänapäeva inimese väljarändamisega Aafrikast 100
000 kuni 50 000 aastat tagasi.

Peamiseks põhjuseks põhja pool elavate inimeste heledama nahavärvuse tekkimisel on peetud väiksemat päikeseintensiivsust. Madalama UV-kiirguse taseme juures suudab inimese nahk toota vähem vitamiini D. Kuna hele nahk on UV-kiirguse suhtes vastuvõtlikum kui tume nahk, saavad heleda nahaga inimesed ka väiksema päikeseintensiivsusega toota piisavas koguses vitamiini. Seetõttu tulid põhja pool paremini toime heledama nahatooniga inimesed.

Uue uurimuse põhjal võisid nahavärvi heledamaks muutumist mõjutada ka teised tegurid. Ajakirjas Journal of Photochemistry and Photobiology avaldatud uurimuses tehakse ülevaade erinevatest võimalikest mõjutajatest alates külmatundlikkusest ja lõpetades meie esiisade partnerieelistustega, kirjutas LiveScience.

Vitamiin D mängib olulist rolli luude kasvus ja keha loomulikus kaitses haiguste vastu. Inimese madalama päikeseintensiivsusega aladele kolinud aafriklastest esivanemad oleksid seega vitamiin D nappuse all oluliselt kehvemini hakkama saama kui oma algkodus, seega soosis looduslik valik väljarändajate hulgast heledamaid, kelle nahk suutis toota rohkem vitamiini D ja kes seega põhja pool tervemad ja tugevamad olid. Mida kaugemale põhja nad liikusid, seda heledamaks nende nahk põlvkondade jooksul kujunes.

Selle teooriaga sobib hästi inimeste nahavärvi üha heledamaks muutumine lõuna poolt põhja poole liikudes, samuti fakt, et põhja pool elavad Aafrika immigrandid kannatavad sageli vitamiin D puudulikkuse all. Erandiks on suhMiks muutusid inimesed valgeks?teliselt tumeda nahaga Kanada inuiidid, kuid seda selgitab nende peamiselt rasvastest kaladest koosnev vitamiin D rikas dieet.

Kuigi vitamiin D võib olla nahavärvi muutumise peamiseks põhjuseks, ei pruugi see siiski olla ainus võimalik seletus. „Meie hinnangul on vitamiin D hüpotees kõige tõenäolisemaks seletuseks, kuigi lõplikult üksmeelele pole teadlased veel jõudnud,“ ütles uurimuse autor, Oslo ülikooli teadlane Asta Juzeniene. Oma uurimuses tutvustab Juzeniene koos kolleegidega võistlevaid teooriaid ja annab neile oma hinnangu.

Oma rolli võis mängida näiteks suguline valik - põhja pool elanud mehed võisid eelistada heledama nahaga naisi. „Ühe hüpoteesi kohaselt kipuvad mehed eelistama heledama nahaga naisi, kuna heledat nahka peetakse nooruse ja viljakuse märgiks,“ ütles Juzeniene. „Hele nahk iseloomustab primaatidel varast noorust, seega võis sellest saada visuaalne päästik, mis kutsus esile laste suhtes sobivad käitumisjooned – vähenenud agressiivsus ja suurenenud soov hoolitseda ja kaitsta.“

Kuna heledam nahk seostus põhja pool parema tervisega, võisid mehed hakata eelistama heledama nahaga kaaslasi ja toota nii üha heledamaid järglasi. Juzeniene sõnul on seda teooriat aga raske tõestada, sest andmed inimese viljakuse ja tervise kohta tuhandeid aastaid tagasi on kättesaamatud.

Teiseks uuritud teooriaks olid külmakahjustused. Korea sõjas osalenud ameerika sõdurite seas tehtud uurimused näitasid, et tume nahk kannatab külmakahjustuste käes rohkem, kuna eraldab rohkem soojust. Külmemas kliimas võis seega tumeda naha suhtes toimuda negatiivne valik, kui külmakahjustused olid piisavalt suured, et tappa tumedanahalisi lapsi. Siiski pole teadlaste sõnul piisavalt andmeid, et tõestada külmakahjustuste rolli naha heledamaks muutumisel kõikjal Euroopas.

Veel üheks võimalikuks seletuseks on põllumajandusega tegelema hakkamine 10 000 aastat tagasi, mis vähendas vitamiin D rikaste toiduainete osakaalu inimeste dieedis. Kuna põllumajandusega hakati tegelema alles suhteliselt hiljuti, ei saa seda siiski pidada ainsaks naha heledamaks muutumise põhjuseks – pigem võis see lihtsalt aidata kaasa naha heledamaks muutumisele väiksema päikeseintensiivsusega aladel.

Naha heledamaks muutumist võis võimendada ka lihtsalt geenitriiv, juhuslik protsess, mis võimaldas heledamat nahka põhjustavatel mutatsioonidel hõredamalt asustatud põhjas levida.

Kuigi ka teised põhjused võisid mängida mingit rolli inimeste naha heledamaks muutumisel, jääb vitamiin D Juzeniene hinnangul siiski peamiseks seletuseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2009, 09:15
Otsi:

Ava täpsem otsing