Riigifirmat süüdistatakse spionaažis

Artikkel

- Uudised
- Kadri Jakobson
- 2. september 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigifirmat süüdistatakse spionaažis
Juba pikemat aega käib VKG territooriumil vilgas töö ja turvaväravatest voorib päevas läbi sadu inimesi. VKG ehitab uut õlitehast, mille tööd on jõudnud lõpusirgele ning 100 uut töötajatki värvatud.
Tegemist on kalli, mahuka ja ettevõtte sõnul konfidentsiaalset oskusteavet ning ärisaladust sisaldava ehitusprojektiga, mille kogumaksumus ulatub 1,1 miljardi kroonini.
Ehitusel teevad töid paljud firmad. Näiteks tehase projekteerimise eest vastutab Peterburi büroo Atomenergoprojekt, betoneerimistöid tegi Ferdmaster, montaažitöid teeb Energomontaaž.
Just viimane esitaski sissepääsulubade taotluse, et viis nende firma töölist saaksid 6. mail tulla elektrifiltrit seadistama. VKG ehitusosakonna ülem Tatjana Šmeljova andis töölistele selleks loa. Küll tekitasid taotluses olevad nimed kahtlusi VKG Oili juhatajale Nikolai Petrovitšile ja ta palus kohe teatada, kui töölised saabuvad.
Kell 13.31 on neli töölist nagu viis kopikat kohal, viies jäi tulemata. Kell 14.42 hakkasid mehed VKG uue tehase poole kõndima. Burkhard Münnig ja Martin Jensen on Saksa projekteerijad, kes töötavad Soome firma Outotec OY kontsernis.
Sama firma sõlmis Eesti Energiaga sel suvel uue õlitehase projekteerimiseks 1,7 miljardi krooni suuruse lepingu ning on ühtlasi uue tehase kaasomanik. Kolmas sissepääsu nõudja oli Raul Uhs, kes on Eesti Energia tütarfirma Elektrotehnika ja Automaatika nõukogu liige. Meestega oli kaasas Eesti Energomontaaži (ettevõte pole seotud Eesti Energiaga) juhataja Roman Feldman. Tulemata jäi Ivar Männikus, kes kuulub EE Tehnoloogiatööstuse juhatusse.
Saades tulijatest teada, tormasid kohale Petrovitš ja ettevõtte sisevalveosakonna juht Marko Viimsalu. Et usutavat ja selget vastust, miks mehed VKG alale tulid, saada ei õnnestunud, paluti võõrastel lahkuda. Kell 14.46 oli plats puhas ja vähemalt ühe osapoole - Eesti Energia - jaoks intsident sellega ka lõppes.
VKG aga andis asjale ootamatult ametliku käigu ja saatis 26. juunil riigiprokuratuuri kuriteoteate, kus palub juhtunu suhtes algatada kriminaalmenetlus.
Äripäevale on vihjatud, et tegelikult läks Eesti Energia töötajate kelkimine, et konkurendi tehases oleks nagu kogu aeg "lahtiste uste päev", liiale ja VKG lihtsalt ootas hetke, mil hiir lõksu langeb.
Pärast juhtunut saatis loa taotlenud Energomontaaž VKG-le selgituskirja, milles tunnistatakse, et visiidi initsiaator oli Eesti Energia tütarfirma Energoremont (Eesti Energia Tehnoloogiatööstus).
VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ei kommenteeri juhtunut. Äripäeva käsutuses olevast VKG kuritööteatest prokuratuurile selgub, et VKG hinnangul oli tegemist pettusega nende territooriumile sisenemiseks ja eesmärk polnud mitte filtri seadistamine, vaid juurdepääs uue õlitehase ehitusega seotud oskusteabele, mis on VKG ärisaladus.
"On alus arvata, et nimetatud isikute VKG territooriumile pääsemise eesmärk oli äriline, kuna need isikud on otseselt seotud uue EE õlitehase rajamisega," kirjutab VKG.
VKG süüdistab nende tehases montaažitöid teinud Energomontaaži ja selle juhti Roman Feldmani ettevõtte ärisaladuse avaldamises. VKG ei välista, et tegemist on ka intellektuaalse omandi vastaste kuritegudega, kuid palub selleks täiendavat uurimist.
17. juulil algatas Viru ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis puudutab omavolilist sissetungi. "Seoses kriminaalasjaga ei ole veel kedagi jõutud üle kuulata," selgitab prokuratuur.
Eesti Energia juhatuse liige Harri Mikk kuuleb kriminaalasja menetlusest Äripäevalt. Mikk ütleb, et 6. mail kutsus Eesti Energia partnerfirma Eesti Energomontaaž EE Tehnoloogiatööstust ja Outoteci inimesi tutvuma nende tehtud või käimas olevate objektidega, sh VKG territooriumil oleva ehitusega.
"Külastuse eesmärk oli tuvastada Energomontaaži võimekus projektis alltöövõtjana osaleda ja hinnata tööohutuse ja keskkonnanõuete täitmist. Päeva korralduse, sealhulgas lubade vormistamise eest vastutas ning taotluse esitas Eesti Energomontaaži esindaja," ütleb Mikk.
"VKG territooriumile sisenemine fikseeriti ning külalistel lubati sõita küll territooriumile, kuid ilmnenud probleemi tõttu loaga palus VKG esindaja neil lahkuda, ilma et neil oleks olnud võimalus objekti külastada," selgitab Mikk.
Miku sõnul teeb Eesti Energia kontserni kuuluv EE Tehnoloogiatööstus VKGga koostööd alates 2007. aastast, VKG on tellinud Tehnoloogiatööstuselt pidevalt töid ja VKG territooriumil viibivad pidevalt Eesti Energia töötajad.
"Õlitehase seade, mida VKG ehitab, kopeerib Eesti Energia Õlitööstuses praegu kasutusel olevat seadet, millele Eesti Energial on Eestis kehtiv patent. Kõike eelnevat arvesse võttes on igasugused viited võimalikule tööstusspionaažile arusaamatud," lisab Mikk.
Soome firma Outotec OY kommunikatsioonijuht Eila Paatela lausub, et nad pole kriminaalasjast teadlikud.
"Me tahaksime siiski kinnitada, et Outotec ei ole teadlik ühestki VKG süüdistusest, samuti pole meiega selle juhtumi tõttu Eesti prokuratuurist ühendust võetud," ütleb Paatela. "Kaks teie mainitud inimest töötavad Outotec OY tütarettevõttes. Kumbki neist ei ole meile teada andnud, et oleks käitunud vääriti, nagu kahtlustatakse, ega pole teatanud ka uurimisest, millega nad võiksid seotud olla," lisab Paatela.
Viimastel nädalatel on Äripäevale tulnud mitu vihjet, mis näitavad Eesti Energiat halvas valguses. See võib olla seotud Eesti Energia juhi Sandor Liive ametiaja lõppemisega.
Eesti Energia juhi koht on atraktiivne. Praegune juht Sandor Liive teenis mullu rohkem kui ükski teine riigifirma juht. Koos lisa- ja puhkusetasudega ulatus tema sissetulek kokku 2,24 miljoni kroonini. Liive ametiaeg lõpeb detsembris ja täna teeb Eesti Energia nõukogu ettepaneku pikendada Liivega juhatuse esimehe lepingut.
Sandor Liive sõnul on raske vastata, kas negatiivse info lekitamise põhjus võib olla tema peatselt lõppev ametiaeg või konkurentide kadedus. "Seda peaksite neilt küsima, kes negatiivset infot lekitavad," lausub Liive. "Kuna meil läheb praegu väga hästi, on head majandustulemused, riik saab dividende - kõik see tekitab kindlasti ka kadetsejaid," lisab ta.
Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul pole info lekitamine juhuslik, ent ta ei usu, et tegu on võimuvõitlusega. "Energiaturul konkurents tiheneb. Pigem on see seotud olukorraga majandussituatsioonis, kus osa ettevõtteid püüab konkurentsile mitte alla jääda, kuid teist mustates," räägib ta.
Käo sõnul on palju inimesi, kes tahaksid töötada Eesti Energia juhatuse esimehena, ning seetõttu käivad enda "teeneid" pakkumas.
Eesti Energia nõukogu liikme Meelis Virkebau sõnul on tüliõun uus õlitehas. "Teame, et VKG ehitab uuel tehnoloogial õlitehast, kuid ka Eesti Energia uus rajatav õlitehas on Eestis uus etapp põlevkiviteaduses. Võimalik, et see sunnib konkurente seniste toodete müüki lõpetama," selgitab Virkebau. Ta lisab, et ka nn rohelise energia tootjate seas tekitavad Eesti Energia nõudmised pingeid.
Äripäev ei tea, mis motiividel jõudis meieni VKG poolt prokuratuurile tehtud avalduse koopia. Pidasime aga oluliseks sellest kriminaalasjast kirjutamist, sest tegemist on tõsise konfliktiga kahe suurettevõtte vahel. Üks osapool kasutab teise suhtes alatuid võtteid. Käimasolev uurimine toob sellesse loodetavasti selgust.
Hetkel kuum