Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

10 küsimust, mida finantsjuht peab praegu esitama

03. september 2009, 15:41

Nüüd, kus käes võib olla kriisi põhi ja ees
taastumine, muutub olukord finantsjuhtidele veel keerukamaks kui kõige mustemal
kriisiajal. Siis tuli mõelda vaid halvima vältimisele, nüüd peab lisaks endiselt
vajalikele kriisimeetmetele olema valmis uutest võimalustest kinni haarama.

Ajaga kaasas käimiseks soovitavad konsultatsioonifirma McKinsey konsultandid finantsjuhtidel esitada endale ja oma kolleegidele järgmised kümme küsimust. Soovitused avaldas Äripäeva veebileht raamatupidaja.ee.

1. Millise kujuga on majanduse taastumise kõver?
Isegi kui eeldada, et halvim on möödas, jääb õhku rippuma palju ebaselgust taastumise kiiruse ja olemuse küsimuses. 12–18 kuud kestva taastumise korral peaks tegutsema hoopis teistmoodi kui viie aasta peale veniva kosumise korral. Millise tõenäosusega võib ees oodata hinna- ja palgainflatsioon, püsivalt kõrge tööpuudus, dramaatilised kõikumised valuutakurssides?

2. Kas ettevõtet on restruktureeritud piisavalt?
Nõrga majanduse ajal on ettevõttel lihtsam ellu viia ebapopulaarseid otsuseid: tema sõnal on suhetes hankijate, töövõtjatega, ametiühingute ja regulaatoritega rohkem kaalu, sest need on koostööaltimad ning mõistavad muudatuste vajadust. Kui majandus taastub, kaovad ettevõttel need eelised kiiresti. Seepärast peab finantsjuht praegu oma kolleegidelt uurima, kas ikka kõik, mida lähemal ajal vaja, on "heal" kriisi ajal ettevõtte ümberkorraldamise vallas ära tehtud.

3. Kas tarneahel on küllalt paindlik?
2008. aastal oli asjakohane küsida, mis saab, kui kriis kujuneb oodatust sügavamaks. Tänavu on asjakohane küsida, mis saab, kui saabuvad positiivsed üllatused. Keskendumine kulude kärpimisele ei võimaldaks paljudel ettevõtetel vastata nõudluse kiirele taastumisele. Kas ettevõte suudab reageerida kasvavale nõudlusele ilma, et see tooks tagasi kõrged kulud või sunniks tegema järeleandmisi kvaliteedis? Kui vastus on "ei", on ettevõte püksirihma pingutamisega pisut kaugele läinud.

4. Kas ülevõtmiskandidaatide nimekiri on valmis?
See kriis näib – vähemalt seni – kopeerivat eelmisi: aktsiahinnad taastuvad palju kiiremini kui majanduse fundamentaalnäitajad. Teiste ettevõtete ostmisest huvitatud firmad, mis ootavad selgeid märke taastumise algusest, võivad seetõttu ühel hetkel leida, et konkurendid on neist ostude tegemisel ette jõudnud ja ostuhinnad pole enam odavad.

5. Kas peaks taas alustama juttu võimalike liitlastega?
Möödunud aastal panid paljud ettevõtted strateegiliste liitude ja ühisettevõtete plaanid kalevi alla. Tänavu on paljud võimalikud partnerid – kui tehingute fundamentaalne loogika kehtib endiselt – suurema surve all need plaanid ellu viia, et leida kriisi ajal kaduma läinud konkurentsieeliste asemele uued.

6. Kas oleme valmis loobuma kehvasid tulemusi näitavatest äridest?
Praegu pole aeg sentimentaalsusteks, sest kriis muutis paljusid tööstusharusid põhjalikult. Varem häid tulemusi näidanud ärid võivad kriisist väljuda nõrkenuna. Nendest loobumine võib ettevõttele osutuda paremaks valikuks, kui terve järgmise majandustsükli kulutamine nende turgutamiseks.

7. Kas ettevõttel on majanduse tõusuks piisavalt finantsvahendeid?
Kasv nõuab kapitali. Ettevõtted võivad vajada rohkem käibekapitali või pikemaajalist rahastamist täiendavate toodete, jaotuskanalite, turunduse, ettevõtteostude jms jaoks. Laenu- ja omakapital on muutunud defitsiitsemaks ning võib juhtuda, et uut rahastamist ei õnnestu ettevõttel saada nii kiiresti, kui majanduse taastumise tempo nõuab. Kasvu finantseerimiseks peavad finantsjuhid ette valmistama lahinguplaani, mille saab ruttu aktiveerida.

8. Kas oleme kasutanud ostjaturu võimalusi uute talentide ja muude ressursside hankimiseks?
Majanduslanguse ajal keskendub enamik ettevõtteid kulude kärpimisele. Kuid paljud kärbitavad asjad maksavad praegu vähem kui eelnevatel aastatel – eriti finantsistide palkamine. Möödunud majanduskriiside analüüs näitab, et taastumisest võitjana väljunud ettevõtted suurendasid just pöörde alguses investeeringuid personali, turundusse ning uurimisse ja arendamisse.

9. Kas teame, millised riskid võivad taastumisega kaasneda?
Riskijuhtimine suudab tavaliselt paremini ette näha igapäevaseid probleeme, mitte aga suuri nihkeid. Majanduse taastumine võib kaasa tuua just mõned sellised nihked. Kui hästi te mõistate valuuta- ja toormekursside muutumise mõju oma ettevõttele? Kas teie ettevõte on valmis heitlikuks taastumiseks, mis seekordsele kriisile võib järgneda?

10. Kas suudame ettevõtte taastumisplaani ka investoritele maha müüa?
Liiga paljud ettevõtted polnud kriisi süvenemise ajal valmis investorite ja analüütikutega suhtlemiseks. Nüüd, taastumise ajal, ei tohiks teha sama viga, vaid vastused tuleb aegsasti ette valmistada.

Äripäeva infolehtedest loe siit .

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2009, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing