Uus projekt: kes elavad meie peal ja sees?

03. september 2009, 12:22

Teadlased alustasid laiahaardelise
projektiga, mille eesmärgiks on identifitseerida ja analüüsida kõiki neid rakke,
mis inimkeha peal või sees elavad, kuid mis pole inimese enda rakud.

Vaid umbes kümme protsenti triljonitest inimkeha moodustavatest rakkudest on tegelikult inimese enda omad. Ülejäänud 90 protsenti on erinevad bakterid ja teised mikroobid, kes elavad peamiselt soolestikus ja nahal, kirjutas Physorg.

"Me oleme tegelikult superorganismid," ütles Briti Columbia ülikooli mikrobioloog Brett Finlay. "Alates sünnist kuni surmani elame sümbioosis oma mikroobidega," täpsustas ta.

Enamik neist mikroobidest on kahjutud, paljud on aga kasulikud või isegi hädavajalikud. Leidub aga ka liike, mis võivad põhjustada erinevaid haigusi alates aknest ja ülekaalulisusest ning lõpetades autismi ja vähiga.

USA rahvuslik terviseinstituut algatas 115 miljonit dollarit maksva viieaastase projekti, mille eesmärgiks on identifitseerida, analüüsida ja rühmitada sadasid erinevaid inimkehal resideeruvaid mikroobiliike. Esimesed 35 inimese mikrobioomi projekti nime kandva teadusprojekti uurimisgranti anti välja juba sel suvel.

Rahvusvaheliste mõõtmetega mikrobioomi projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised mikroobid on kahjulikud, ning töötada välja meetodeid nende poolt tekitatavate haiguste ennetamiseks või ravimiseks. Tegemist on suure tööga, kuna teadlaste hinnangul elab juba inimese soolestikus umbes tuhat erinevat liiki baktereid, nahal veel teist sama palju.

Mikroobid moodustavad pisikesi kolooniaid, mis asustavad erinevaid kehapiirkondi. Kõige populaarsem paik inimese kehal on üllataval kombel inimese käsivars, mis on koduks 44 erinevale mikroobiliigile. Kõige elutum piirkond asub kõrva taga, kus tavaliselt elab vaid 15 erinevat liiki, kirjutas mikrobioloog Julia Serge ajakirja Science mainumbris.

"Karvane ja niiske kaenlaalune asub kuivale käsivarrele väga lähedal, kuid ometi on need kaks elupaika ökoloogiliselt niisama erinevad kui vihmametsad kõrbetest," ütles Serge. Ei tasu siiski unustada, et liikide arvukus ei ole otseses seoses organismide arvukusega – liigivaeses elupaigas võib elada tunduvalt rohkem organisme kui liigirohkes elupaigas.

Kuigi mõned mikroobid võivad põhjustada haigusi, on teadlased kirjeldanud palju olukordi, kus bakteritest on inimesele kasu või kus bakterid on inimese eluks hädavajalikud. Näiteks soolebakterid aitavad toitu seedida, vitamiine sünteesida, mürke eemaldada ja pUus projekt: kes elavad meie peal ja sees?eale sündi immuunsüsteemil välja kujuneda.

Üks uutest inimese mikrobioomi grantidest anti Robert Modlinile, California ülikooli dermatoloogile, kes uurib aknet põhjustavaid mikroobe. "Edu korral võime leida uusi tõhusaid ravimeetodeid akne raviks," kirjutas Modlin oma granditaotluses.
Uus projekt: kes elavad meie peal ja sees?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2009, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing