Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millises vallas võim kõige kulukam?

Väinu Rozental 04. september 2009, 00:00

Äripäev reastas rahandusministeeriumis välja töötatud metoodikat kasutades omavalitsuste üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta.

Juuresolev edetabel ei pretendeeri küll lõplikule tõele, sest on koostatud vaid ühe aasta ehk 2008. aasta põhjal. Samuti tuleb rõhutada, et kuna omavalitsustel on vaba voli kajastada üldvalitsemiskulusid kas ainult aruandluse ühel real ehk üldisel valitsussektori teenuste real või kirjutada need kulud tegevusvaldkonniti lahti, siis võivad tekkida teatud erinevused.

Siiski võib elanike arvu ja üldvalitsemiskulude suhet silmas pidades välja tuua mõned vallad, kus on üldvalitsemiskulud olnud liiga kõrged.

Markantseim näide on Jõelähtme vald, mis suuremate üldvalitsemiskuludega omavalitsuste tabelis asub 19. kohal. Kui aga süüvida näiteks valla eelmise aasta palgapoliitikasse, siis ilmneb, et mullu sai Jõelähtme vallas palka suisa 51 ametnikku, kellele maksti koos preemiate ja hüvitistega kokku 8,6 miljonit krooni. Täpsustame, et pooled töötasu saanud inimesed olid tööl olnud vähem kui pool aastat. Ainuüksi preemiaid maksis Jõelähtme vald eelmisel aastal kokku ligi 1,2 miljonit krooni. Muide, rahvaarvult Jõelähtme vallaga pea sama suurtes teistes Eesti valdades on üldjuhul palgal 13-18 inimest.

"Laristamine ja finantsdistsipliini rikkumine on peapõhjus, miks mina siin toolil istun," ütles selle aasta algusest Jõelähtme vallavanemana ametisse asunud Toomas Kümmel. Kümmel on Jõelähtme vallas sellel valitsemisperioodil juba neljas vallavanem, sest kõik eelmised koalitsioonid on lõhki läinud.

Jõelähtme valla kodulehekülje andmeil on praegu palgal 35 inimest, neist 27 inimest olid palgalehel ka eelmise vallavalituse ajal. "Meie valla eripära on tohutu surve karjääridele, mis tekitab lisavajaduse vastava ala spetsialistidee järele," rääkis Kümmel. "Seetõttu on meil planeerimisosakond tavapärasest suurem, samuti on meil rohkem juriste."

Suurearvulise ametnikeväega uhkeldab ka Ida-Virumaal asuv Eesti üks rikkamaid valdu, Vaivara vald. Nemad on paisutanud palka saavate inimeste hulka just nüüd, kriisi ajal. Kui eelmisel aastal maksis Vaivara vallavalitsus palka 18 ametnikule, siis valla koduküljel asuvas loendis võib praegu kokku lugeda 26 nime. Vaivara valla abivallavanem Mati Männisalu ütles intervjuus Äripäevale, et tema küll ei mäleta, et ühtki uut töökohta oleks vahepeal juurde tekitatud.

Üldtendents on, et mida rohkem elanikke elab vallas, seda väiksemad on üldvalitsemiskulud. Ja teisalt - väikevaldades, mille elanike arv aasta-aastalt väheneb, tõusevad ka üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta, sest oma põhifunktsioone peab vald ju täitma. Täiesti omaette tuleb kindlasti käsitleda saartel asuvaid valdasid, kes oma spetsiifilisuse tõttu figureerivad suuremate valitsemiskulude edetabeli esirinnas.

"Mina ei dramatiseeriks Ruhnu ühe elaniku kohta esitatud üldvalitsemiskulusid," ütles Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Eelarve, millest osa läheb valitsemiskuludeks, on üks number, kuid tegelikult tegeleb meie neli vallavalitsuse inimest kogu aeg lisaraha hankimisega. Aasta lõpuks kujuneb välja, et oleme suutnud eelarve jagu raha muudest programmidest ja projektidest juurde saada," lisas ta.

Sünteri kinnitusel võiksid nad uhkusega küsida, et kas Eestis leidub veel mõni vald, kus suudetakse sada protsenti vallaeelarvele lisaraha juurde hankida. "Seega võiks ju meie üldvalitsemiskulude kokkuarvestamisel kasutada mitte eelarves olevat summat, vaid sellest kaks korda suuremat summat," arvas Sünter.

Samas tõdes Sünter, et väikesaartest valdade üldvalitsemiskulud jäävad ilmselt ka edaspidi kõrgeteks, sest Eesti haldusreformi senised visioonid ei näe ette väikesaarte liitmist mingi teise haldusüksusega.

Vaivara valla abivallavanemale Mati Männisalule ei meenu, et vald oleks võrreldes eelmise aastaga tänavu suisa kaheksa töökohta juurde tekitanud.

Eelmise aasta ametlike palgaandmete põhjal oli Vaivara vallas palgalehel 18 ametnikku, praegu võib aga valla koduleheküljelt kokku lugeda 26 nime ehk kaheksa võrra enam kui mullu. Vaivara valda võiks elanike arvu poolest võrrelda Tartumaa Rannu vallaga, mis maksab palka kokku 6,4 koha eest.

Miks Vaivara vald on majanduskriisi ajal suurendanud ametnikeväge?

Mälu järgi pole ühtegi uut töökohta tekitatud. On ainult vist üks vakantne töökoht täidetud. Üle pika aja saime endale tööle ehitusspetsialisti. Oleme selle üle väga rõõmsad - seda tööd on juurde tulnud.

Kui vaatate Vaivara valla paiknemist maakonna kaardil, siis te näete, et meie valda ümbritsevad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva linn. Meil on siin tuhatkond aiamaja. Linnaelanikel on siin maid, neil on arendushuvid ja ettevõtted laienevad meie suunas.

Näiteks meie keskkonnainimene on juba praegu niivõrd hõivatud, sest ettevõtted küsivad ja uuendavad saastelubasid, keskkonnalubasid, jäätmeveolubasid.

Kui meie valla ametnikkond peaks tegelema ainul meie valla 1800 elanikuga, siis meil hakkaks tõepoolest surmigav ja võib-olla tõesti tuleks töötajaskond üle vaadata. Sellist personalihulka sel juhul kindlasti vaja ei oleks.

Vahemärkus - Tartu linna naabervald Ülenurme vald on üldvalitsemiskulude poolest Eestis ühe elaniku kohta väiksema valitsemiskuluga omavalitsusüksus.

Huvitav! Tuleb ilmselt süvaanalüüsi teha, milliseid kulusid seal kajastatud on.

Aga milleks on teie vallal vaja kolme raamatupidajat ja rahandusosakonna juhatajat palgal pidada?

Vaadake, meil on siin mitmeid hallatavaid asutusi…

Eks teistel omavalitsustel on ka hallatavaid asutusi, aga saadakse hakkama ka ühe raamatupidajaga.

Ma ei oska nende olukorda kommenteerida, ma näen asja meie valla köögipoolelt. Kui vald küsib mitmelt poolt toetust, siis sellega kaasneb paras ports raamatupidamist. Me oleme igal aastal 4-5 miljoni krooni eest toetusraha küsinud ja ka saanud. Nende projektide kuluarvestuse pidamine ja aruannete esitamine on ka raamatupidajate töö.

Kas Vaivara vald on toetusprojekte ise kirjutanud?

Oleme ise kirjutanud ja oleme ka palganud professionaale.

Miks ma seda küsin - sest Ida-Virumaa väikeste üldvalitsemiskuludega Aseri vallavanem Urve Takjas kinnitas, et nemad on kõik toetusprojektid kirjutanud oma väikese kollektiiviga ise. Ja muide - Takjase kinnitusel on nad selle valitsemisaja jooksul toonud valda kokku 150 miljonit krooni toetusraha.

Ma ei oska hinnata nende tegevust. Samas Aseri vallal pole suurlinnu lähedal. Neil seal ehk jääb aega tegelda projektidega rohkem ja mis selles siis halba on. Ma olen ise mitmete projektidega tegelenud ja tean, mis see tähendab.

Kas Vaivara vald on Eesti rikkamaid ja edukamaid valdu?

Noh, kui seda elanikkonna peale ühe inimese kohta tuua, siis kindlasti.

Seepärast ma ei imestagi, et Vaivara valla tippjuhid olid eelmisel aastal ühed kõigekõrgemini tasustatud vallajuhid Eestis.

Vallavanem: maksan nõunikule endast rohkem palka Tartumaa Rannu vallavalitsus maksab palka 6,4 inimesele. "Kuna meil on nii vähe inimesi palgal, siis kõik me peame tegelema kümne erineva asjaga," rääkis Rannu vallavanem Uno Rootsmaa.

"Näiteks meie majandusnõunik, kes on ühtlasi keskkonnaspetsialist, maanõunik, kommunaalspetsialist, planeeringute spetsialist ja jurist, saab minust rohkem palka. Mul pole talle kahju rohkem maksta, sest miks ma peaksin tema asemel palkama mitu spetsialisti, kellele ma kokkuvõttes maksaksin rohkem."

Mullu teenis Rootsmaa 20 583 krooni kuus ja majandusnõunik Maano Koemets 23 508 krooni kuus.

Rootsmaa kinnitusel on Eesti üheks ilusamaks vallaks tunnistatud Rannu vald riigi raha toetuseta viimastel aastatel teinud korda tänu omavahenditele külakeskused neljas külas ning rajanud Rannu alevikus rahvamaja kõrval asuvasse hoonesse keskuse, kus on muuseum, turismiinfopunkt, hambaarst, juuksur, peosaalid ning majutusruumid. "Me hoiame valitsemiskulusid võimalikult madalad ning kokkuhoitud raha investeerime," lisas Rootsmaa.

Viimane suurem kulutus oli vallale uue 37kohalise koolibussi soetamine, mis läks maksma 2,5 miljonit krooni. Rannu vald on ka üks kolmest Eesti vallast, kus lapsevanemad ei pea lasteaiakoha eest sentigi maksma.

Kokkuhoidlik tegutsemine langetab valitsemiskulusid Omavalitsused, kelle üldvalitsemiskulud elaniku kohta on võrreldes teistega tunduvalt väiksemad, kinnitavad kui ühest suust, et tuleb elada kokkuhoidlikult ja enne kuluarve kirjutamist mitu korda järele mõelda.

"Valitsemiskulude kontrolli all hoidmine on olnud meil teadlik tegevus," kinnitas Luunja vallavanem Aare Anderson. "Vallavalitsus ja vallavolikogu on kogu aeg rõhutanud, et tuleb kindlalt jälgida, kui palju kroone läheb otse vallaelanikele osutatavatele teenustele ja kui palju valitsussektori teenuseks."

Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmilla Jantšenko sõnul on neil tänavu kõik kulutused investeeringutele ja remondile viidud nulli. Jantšeko sõnul algas kokkuhoiurežiim sellega, et linnavalitsuse töötajate isiklikud mobiiliarved on range kontrolli all ja ametiautosid jagub igale linnavalitsuse teenistusele üks.

"Me likvideerisime alates 2007. aastast kõik ametid ära ning koondasime inimesed," rääkis Jantšeko ja täpsustas, et kui kaks aastat tagasi oli neil tööl üle paarisaja inimese, siis praegu saab palka 96 inimest.

Ida-Virumaal asuva Aseri vallavanem Urve Takjas tõi väikese üldvalitsemiskuluna välja eelkõige seda, et nende kümneliikmeline töötajaskond on kogu aeg tegutsenud projektipõhiselt. "Meil pole eraldi arendusnõunikku ja seepärast oleme kõik vajalikud taotlusprojektid ise kirjutanud," rääkis Takjas ja lisas, et selle valimisperioodiga on nad valda toonud ligi 150 miljonit krooni, tänu millele on kõik valla asutused korda tehtud.

Luule Salla, Mäetaguse valla pearaamatupidaja
Meie valla üldvalitsemiskulusid tõstsid eelmisel aastal renoveerimistööd. Nimelt renoveerisime me esimest korda 15 aasta jooksul mõisahoone, mille esimesel korrusel on vallavalitsuse ruumid. Samuti kajastasime me valla majanduskuludes ka mööbli väljavahetamiseks tehtud kulutused. Ja ilmselt tõstis üldvalitsemiskulusid veidi ka see, et eelmisel aastal soetati volikogu kõikidele liikmetele sülearvutid, mida volinikud kasutavad nüüd istungitel.

Märkus. Eesti ühe rikkaima valla Mäetaguse valla üldvalitsemiskulud olid 2007. aastal ühe elaniku kohta 3797 krooni, mis Äripäeva esitatud suuremate üldvalitsemiskuludega omavalitsuste edetabelit arvestades oleks nihutanud Mäetaguse valla 21 kohta tahapoole ehk 24. kohale.

Enn Karu, Kernu vallavanem
Meie valla suurim probleem seisneb selles, et Kernu vald on Eesti suurim suvilavald. Meie valla territooriumil on ligi 3000 suvemaja ehk puhkusekuudel kasvab vallas elanike arv arvestuslikult umbes 10 000 inimese võrra.

Aga 3000 maja ja täiendavat 10 000 elanikku on vaja ju valitseda. See nõuab lisajõudu. Seetõttu on meil palgal ehitusnõunik ja keskkonnanõunik - ilma nendeta hakkama ei saa. Eelmisel aastal võtsime tööle ka korrakaitseametniku, sest muidu ei suudaks me teatud osal valla territooriumil oma võimu kehtestada.

Ma arvan, et meie valla ametnike palganumbrid on Harjumaa ühed väiksemad. Tänavu oleme vähendanud palgafondi 20 protsenti. Ehkki enne tänavust aastat upitasime just palkasid järele võrreldes teiste omavalitsustega. Sest keegi ei tahtnud vallaametnik olla, kui palka ei tõsta. Praegu ma usun, et täna-homme hoitakse sellest kohast küüntega kinni.

Madis Praks, Vihula vallavanem
Üldvalitsemiskulude lõplik näitaja sõltub väga palju sellest, milliseid eelarveridu on kohalik omavalitsus oma aruandes kajastanud. Meie oleme näiteks vallavalitsuse kulude alla arvestanud eelmisel aastal ka näiteks 6 miljonit krooni investeeringuid, mis me võtsime vastavalt volikogu otsusele osta ära Elioni hoone ning rekonstrueerida üks lasteaed. Need laenud on kajastatud meil valitsemiskulude all. Seega, kui need investeeringud elimineerida, siis oleksid meie valitsemiskulud umbes poole väiksemad.

Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist
Kuigi meie osakond on välja töötanud vastava metoodika ning on selle alusel ka kokku arvestanud kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskulusid läbi aastate, pole me selle näitaja alusel mitte kunagi kohalikke omavalitsusi omavahel võrrelnud. Peapõhjuseks on olnud see, et omavalitsuste iga-aastases aruandluses on praeguse klassifikaatori kohaselt lubatud näidata üldvalitsemiskulusid kahel erineval moel ehk siis kas üldise valitsussektori teenuste real või lahti kirjutatuna erinevate tegevusvaldkondade muude kulude real.

Märt Moll, Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunik
Esitatud andmed ei ole adekvaatsed, sest kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskulu ei ole ametlik näitaja, mida aruandluses oleks otseselt kajastatud. Selle näitaja saamiseks on vaja summeerida erinevate valdkondade juhtimiskulud, mis hõlmavad tegelikult väga erinevaid kulusid, alates tasudest ja majanduskuludest kuni teatud infrastruktuuri seisundi parandamiseks tehtud kulutustest kuni tugiteenusteni.

Teiseks annab raamatupidamise saldoandmik ja omavalitsuseelarve kuuaruanne siiski küllalt palju võimalusi erinevaid kulusid kajastada erinevate eelarveridade ja raamatupidamissaldode all.

Kolmandaks mõjutab üldvalitsemiskulusid väga palju elanike arv, kuna juhtimiseks erinevates valdkondades peavad omavalitsused vastavalt seadusandlusele omama teatud arvu spetsialiste.

Neljandaks avaldab oma mõju infrastruktuuri olem ja seisukord erinevates valdkondades.

Viiendaks mängib suurt rolli kohapealne olukord, milliseid teenuseid enam vajatakse ja kuidas neid osutatakse.

Lisaks mõjutab üldvalitsemiskulusid kindlasti ka kaugus keskusest ja saarelisus, samuti see, et kui suuremates ja rikkamates omavalitsustes saab osa juhtimiskulusid hajutada läbi erinevate asutuste ja ühingute, siis väikestes omavalitsustes pole see võimalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing