Rootslaste raha ei mahu Balti turule

Kadri Paas 04. september 2009, 00:00

Juuni lõpu seisuga oli East Capital Baltic Fundi maht ligi 600 miljonit krooni, kuna maht kasvas aga lühikese ajaga 70 miljoni euroni (1,1 miljardit krooni) ja Balti turgudel likviidseid aktsiaid napib, siis piiraski East Capital Baltic Fundi uute osakute ostmist.

East Capitali Tallinna filiaali juht Gert Tiivas ütles, et talle ei meenu varasematest aastatest ühtki olukorda, mil oleks pidanud piirama mõnesse fondi raha paigutamist.

"Turu kapitalisatsioon on oluliselt allapoole tulnud. Fondidel on olulised piirangud peal ehk ei tohi omada rohkem kui teatud protsenti ettevõttest. Sisuliselt tähendabki meie otsus seda, et kui peaksime ära paigutama sellises suurusjärgus raha, siis läheksime läbi limiitide, sest turg ja likviidsus on lihtsalt nii väikesed," selgitas Tiivas uute fondiosakute müümispiirangut.

Tiivase sõnul on Skandinaavia investorid aastaid hoidnud Balti turgudest eemal justkui pidalitõbisest. "Eks see TeliaSonera pakkumine tõi tähelepanu siia. Märgati, et hinnad on väga madalad. Palju ei olegi ju vaja, eks. Suhteliselt väikesest asjast piisab, et tekitada väikene torm veeklaasis," lisas Tiivas muheldes.

Ta ei oska ennustada, millal uusi Baltimaade fondiosakuid jälle osta saab.

Äripäeva jõukamate riigiametnike edetabelis rikkaima väikeinvestorina esinenud Eesti Telekomi endine juht ja Eesti Panga nõukogu praegune esimees Jaan Männik arvas, et põhiliselt kergitas Skandinaavia investorite ostuhuvi küll TeliaSonera pakkumine, kuid alahinnata ei saa ka viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud Balti turgude usaldusväärsust soomlaste-rootslaste silmis. "Positiivne on praegusel juhul see, et oleme vähemalt pool aastat rääkinud, et meie turge ei usaldata. Nüüd on tendents ehk pisut pöördunud," ütles Männik.

Samas ei jaga ta seisukohta, justkui ei oleks Baltimaades või näiteks Eestis ühessegi ettevõttesse võimalik mõistlikult raha paigutada.

"Fondi sulgemise taga võivad olla hoopis muud põhjused. Võimalik, et haldusfirma investeerimisprofiil ei ole praeguse Baltimaade majandusseisu jaoks sobiv," lisas Männik.

ASi SEB Varahaldus juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et neil ei ole Baltimaadele spetsialiseeruvat fondi, mistõttu ei ole tulnud piirata ka raha sisse- ega väljavoolu Ida-Euroopa aktsiafondides vaatamata mahtude ülisuurele kõikumisele.

"Siinsed turud kipuvad endast kujutama likviidsuslõksu. Turud on liiga väikesed. Ettevõtteid liiga vähe ja olemasolevad võimalused on kontsentreeritud üksikutesse investeerimiskõlbulikesse paberitesse. Kindlasti on Baltimaadel koht meie Ida-Euroopa aktsiafondides, kus me ei kurda raha sissevoolu vähesuse üle sellel aastal," rääkis Kunsing.

Tema hinnangul on Balti aktsiate vastu läbi aegade olnud eelkõige Rootsist lähtuv huvi. "Seda ajaloolistel põhjustel. Nüüd siis ka telekomidele tehtud väljaostupakkumiste tõttu. Äkki oli ka Ericssoni hiljutine investeering mingiks signaaliks investoritele, et vaatamata masule on siinkandis võimalusi raha teha?" küsis asjatundja retooriliselt.

"Investorid ootavad huviga Eesti europüüdluse tulemusi. Keegi ei usu väga, et meie valitsus Maastrichti eelarvekriteeriumi täidaks. Kui sellega aga tõepoolest hakkama saadakse, siis ilmselt peab East Capital oma fondi uutele investoritele kauemaks kinni panema," oletas SEBi varahaldaja.

Võiksime seda raha lõpmatuseni vastu võtta ja põlema panna, aga me ei taha seda klientidele soovitada. Fondi kinnipanemisega ütlemegi, et me ei suuda uut raha Baltimaades mõistlikult paigutada. Peame enda äri vaatama pikemaajaliselt, usaldusväärsust investorite silmis hoidma ja suurendama. Ühe optimismipuhanguga ei saa kaasa minna ja pärast öelda: "Ups, ei olnud küll raha väga kuhugi panna, aga kui te väga tahtsite osakuid osta, siis võtsime raha vastu, kuid see põles ikkagi ära."

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing