Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit

04. september 2009, 11:15

Äripäev palus rahandusministeeriumi
metoodika alusel koostatud kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskulusid
kajastavaid tabeleid kommenteerida Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunikul
Märt Mollil.

Järgneb Märt Molli põhjalik analüüs.

Kui artikliga soovitakse näidata vaid seda, et ühe osa omavalitsuste kulud üldvalitsemiseks on kordi suuremad kui teistel ja osade kulud on madalamad kui vabariigi keskmine, siis on need lihtsalt arvud, mille võrdlemine on küsitav, sest otseselt ei näita see midagi.

Esiteks, nn üldvalitsemiskulud ei ole selline ametlik näitaja, mida aruandluses oleks otseselt kajastatud. Selle näitaja saamiseks on vaja summeerida erinevate valdkondade juhtimiskulud, mis hõlmavad tegelikult väga erinevaid kulusid, alates tasudest ja majanduskuludest kuni teatud infrastruktuuri seisundi parandamiseks tehtud kulutustest kuni tugiteenusteni.

Teiseks annab raamatupidamise saldoandmik ja omavalitsusteeelarve kuuaruanne siiski küllalt palju võimalusi erinevaid kulusid kajastada erinevate eelarveridade ja raamatupidamissaldode all.

Kolmandaks mõjutab üldvalitsemiskulusid väga palju elanike arv, kuna juhtimiseks erinevates valdkondades peavad omavalitsused vastavalt seadusandlusele omama teatud arvu spetsialiste.

Neljandaks avaldab oma mõju infrastruktuuri olem ja seisukord erinevates valdkondades.

Viiendaks mängib suurt rolli kohapealne olukord, milliseid teenuseid enam vajatakse ja kuidas neid osutatakse.

Lisaks mõjutab üldvalitsemiskulusid kindlasti ka kaugus keskustest ja saarelisus, samuti see, et kui suuremates ja rikkamates omavalitsustes saab osa juhtimiskulusid hajutada läbi erinevate asutuste ja ühingute, siis väikestes pole see võimalik. Ka on ühe aasta andmete kasutamine eksitav osalt just eelnimetatud põhjustel.

Tabel 1.

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit

Kui ajakirjaniku kogutud andmetel on kulutajate järjestus ühesugune, siis tuues juurde veel varasemate aastate andmed, näeme, et see järjestus võib olla hoopis erinev. Osa suuremate kulutajate TOP 40 esinenud omavalitsusi ei kuuluks üldse nende hulka.

See tähendab esiteks seda, et suurt rolli mängib kohapealne vajadus konkreetsel aastal kulutusi teha. Teiseks tähendab see seda, et väga paljuski sõltub see kohaliku omavalitsuse eelarve võimekusest ja kolmandaks võib see sõltuda riigi konkreetsest toetustest valdkondade ülalpidamiseks.
Kui püüda valitsemiskuludest elimineerida majanduskulud, erinevad juhuslikult ja võimalustest sõltuvad kulutused, võiksime vaadelda juhtimises osalejatele makstud tasude osakaalu üldvalitsemiskuludes, sest need moodustavad üldjuhul valitsemiskulude enamuse.

Tabel 2.

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit NB! Tallinnas ei ole kajastatud asutuste juhte, vaid ainult ametnikke valitsusasutustes, kuna saldoandmikest mitmesaja asutuse juhtide andmete otsimine ei olnud selle ajaga võimalik.


Tabelis näeme, et kasutades järjestuseks tasusid vallajuhi kohta, saame teistsuguse järjestuse, kusjuures võiksime isegi väita, et näiteks Piirissaare oma kuludega oleks siis hoopis üks kõige väiksemaid kulutajaid ning Vormsi ja Juuru langeksid samuti suurimate kulutajate hulgast
välja. Kui aga vaatleme juhtimiseks tehtud kuludest tasudeks makstud vahendeid elaniku kohta on järjestus konkreetselt nende suurimat kulu tegevate omavalitsuste puhul sama, kuid väiksemate kulutajate osas muutub peaaegu vastupidiseks.

Kui aga vaatame juhtimiseks makstud tasude osakaalu üldvalitsemiskuludes, näeme esmalt, et väide, et kulusid on võimalik paigutada erinevatele eelarveridadele kui seda on juhtimiskulud ja raamatupidamise kontodele on tõestatud, sest saldoandmikest tehtud väljavõtte järgi ületavad siin väiksemate kulutajate poolt juhtijatele väljamakstud tasud eelarve kuuaruandes juhtimisele kulutatud vahendeid. Seega võib kogu kulutajate järjestus olla hoopis teistsugune ja ainult ühe näitaja põhjal tehtud järeldused osutuda absurdseiks.

Lisaks eelnevale, kui meil ikkagi õnnestuks saada väga täpsed andmed ja tahaksime omavalitsusi nende kulude osas järjestada, jääb ikkagi vastamata küsimus, kas need tehtud kulutused on vajalikud ja otstarbekad. Seda saab otsustada ainult konkreetse kohaliku omavalitsuse volikogu.
Üldiselt maailmas kasutatakse sellist näitajat omavalitsuste ja riikide võrdlemiseks, aga siis peavad andmed olema tõesed. On välja kujunenud seisukoht, et üldvalitsemiskulude osa eelarves võiks olla 10 – 15 protsenti. Arvatakse, et mida väiksem, seda efektiivsemalt kulutatakse vahendeid. Samas kehtib ka rusikareegel, et mida väiksem riik või mida vähem on omavalitsusüksuses elanikke, seda suurem on valitsemiskulude osakaal eelarves. Kasv või kahanemine ei allu korrapärasustele, seega pole proportsionaalne ainult elanike arvuga, sest näitajaid on väga palju.
Saareliste omavalitsuste üldvalitsemiskulud on sellised objektiivsetel põhjustel ja kasutada neid järjestustes pole mõttekas. Tavaliselt sellistes järjestustes elimineeritakse kümme kõrgeimat ja madalaimat näitajat, et saada suhteliselt võrreldav ja reaalne tulemus.

Tabel 3. Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelit

Analüüs: teiste aastate lisamine muudab valdade edetabelitNagu juba eelnevast näitest selgus, ei ole Ülenurme, Kadrina, Tartu ja Luunja valdade näitajad kindlasti adekvaatsed, seega ei tohiks neid üldse kasutada. Kui me aga elimineeriksime esmalt saared ja vallad, mille asukoht on „saareline“, saaksime veidi adekvaatsemad andmed kulude kõikumise osas, vähemalt ei oleks need üle kahe korra erinevad.

Leian ka, et kuuaruannetest andmete genereerimisel tuleks elimineerida ka kulurida 249 ehk „Reservfond“.
Minu arvates kogutud andmed sellisel kujul ei ole piisavalt adekvaatsed, ega sobi üldvalitsemiskulude analüüsiks.
Vastuseks esitatud küsimusele, kas valdade ühendamine vähendaks üldvalitsemiskulusid, peab kahjuks vastama eitavalt. Kui vähenemine isegi toimub, siis on see marginaalne. Väheneda võivad kulud üldse, sest ühinemise käigus on võimalik vähendada erinevate abiteenuste ja abiteenistujate ning töötajate hulka. Need kategooriad ei kuulu aga üldvalitsemiskuludes kajastatavate ametnike ja juhtide hulka.

Kui artikliga kavatsetakse avalikkusele anda lihtsalt infot selle kohta, millised on üldvalitsemiskulud omavalitsusüksustes, peaks kindlasti lisama selgitused ja mitte püüda anda nendele kuludele hinnangut.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing