Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik vaidlusest Tallinkiga: varasem haldusakt jääb jõusse

05. september 2009, 13:37

Kui kohus leiab hiljem, et üldakt, mille
alusel isikule haldusakt esitati, on põhiseadusevastane, jääb isikule esitatud
haldusakt jõusse, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna juhataja Eva Vanamb, kommenteerides vaidlust riigi ja
Tallinki vahel maksmata tuletorni ja navigatsioonitasude osas.

Järgneb intervjuu Eva Vanambiga.

Kuidas kommenteerite 5. juunil 2009 Tallinna halduskohtu otsust, mille alusel tuleb tühistada Veeteede ameti käesolaeva aasta jaanuaris ja veebrauris esitatud makseteatised Tallinkile ja Hansatee Cargole, samuti jätta kaebuste lahendamisel kohaldamata ja tunnistada põhiseadusvastaseks rida norme, sh meresõiduohutuse seaduse paragrahvid?

Tallinna halduskohus rahuldas nimetatud otsusega kaebuse ning kuna kohus jättis kohaldamata ja tunnistas põhiseadusevastaseks otsuses nimetatud õigusnormid, edastas kohus otsuse ühtlasi riigikohtule. Otsuse edastamise kohustus tuleneb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses küsib riigikohus menetlusosalistelt arvamust vaidlustatud akti põhiseaduslikkuse kohta, nii on riigikohus toiminud ka käesoleval juhul ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on arvamuse edastanud. Kuivõrd menetlus riigikohtus on pooleli, sealhulgas ei ole Tallinna halduskohtu 5. juuni otsus jõustunud, ei ole kohane kohtulahendit kommenteerida.

Märgime siiski, et enamus norme, mille halduskohus põhiseadusevastaseks tunnistas, olid otsuse tegemise ajaks kehtivuse kaotanud.

Kas olete halduskohtu otsuse taaskord vaidlustanud? Kui jah, siis mis on teie edasised argumendid kõrgema instantsi kohtus? Või tunnistate oma kaotust ja loobute Tallinkilt tasude sissenõudmisest nüüd lõplikult?

Halduskohtu otsust on võimalik seaduse kohaselt vaidlustada alles pärast seda, kui riigikohus on oma otsuse teinud. Ministeerium jagab seisukohta, et riigi kohus on isikuid võrdselt kohelda ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui täidesaatva riigivõimu organ oli ja on kohustatud tegutsema kehtivate õigusaktide kohaselt.

Õigusaktide hilisem kehtetuks või põhiseadusevastaseks tunnistamine ei tähenda, et need aktid oleksid kehtetud algusest peale, st aktid kehtivad kuni need tunnistab kehtetuks kas akti vastuvõtnud organ või kohus. Riigikohtu praktika kohaselt jääb jõusse üksikakt, mille adressaat on täitnud enne sellise akti aluseks olnud üldakti põhiseadusevastasuse tuvastamist. Ehk, kui riik kohustab isikut haldusaktiga täitma teatud kohustuse, isik teeb seda ning kui kohus leiab hiljem, et üldakt, mille alusel isikule haldusakt esitati, on põhiseadusevastane, jääb isikule esitatud haldusakt jõusse.

Käesolevaks hetkeks ei ole teie (ajakirjaniku - toim) viidatud norme kehtetuks tunnistatud.

Kas tunnistate, et meresõidohutuse seaduse kujundamine selliselt, mille eesmärk oli just Tallinkilt ja Hansatee Cargolt sisse nõuda maksmata tasusid, on olnud viga ja sellega on kahjustatud ka riigi (majandusministeeriumi) kui seaduse looja usaldusväärsust?

Esmalt tuleb märkida, et küsimuse selline püstitus võib tekitada väärarusaamu. Seaduse näol on tegemist üldaktiga, üldaktidele on omane abstraheerituse põhimõte, st seadused ei saa olla suunatud ühelegi konkreetsele isikule. Seega meresõiduohutuse seaduse muutmise eesmärk ei ole ega oleks saanudki olla suunatud konkreetsetele ettevõtjatele.

Tuletorni- ja jäämurdetasude (meresõiduohutuse seaduses on jäämurdeteenus navigatsioonitasu koosseisus) maksmise kohustus on kehtinud juba aastast 1994. a. Õigusaktides on olnud sätestatud tasude maksmist reguleerivad normid, kuni 2008. a novembrini puudusid vaid normid õigusvastaselt maksmata jäetud tasude sundkorras sissenõudmiseks.

Riigi ülesanne on kohelda kõiki isikuid võrdselt, seega ei saa riik tolereerida olukorda, kus osa isikuid jätab neile õigusaktidega pealepandud kohustused täitmata. Meresõiduohutuse seaduse muutmine võimaldas maksmata jäetud tasude sundkorras sissenõudmist juhul, kui isik rikub kehtivat õigusakti ja keeldub õigusaktiga kehtestatud kohustuse täitmisest vabatahtlikult.

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab võimude lahususe põhimõtte, mille alusel on lahutatud kohtuvõim, seadusandlik võim ja täitevvõim, kes kõik täidavad oma ülesandeid. Kohtuvõimu ülesandeks on õigusemõistmine ja kõrgeima kohtu pädevuses on kontrollida üldaktide kooskõla põhiseadusega.

Me ei saa kuidagi nõustuda väitega, nagu oleks meresõiduohutuse seaduse muutmine kahjustanud riigi või konkreetselt riigi ühe täitevvõimuorgani - majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi usaldusväärsust.

Kas ministeerium on asunud koostama eelnõud, mis parandaks need seadusepunktid, millele kohtunik Kristjan Siigur (Tallinna halduskohtu kohtunik, kes tegi vastava otsuse - toim) viitab, mis on põhiseadusvastased?

Nagu eelpool märgitud, on menetlus riigikohtus pooleli. Esmalt ootame ära riigikohtu otsuse. Riigikohus on ainus instants, kel on õigus tunnistada akt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Kui suureks on kujunenud kahju riigile seoses nimetatud maksmata tasudega ja kohtukuludega kokku?

Siinkohal ei saa rääkida riigile tekkinud kahjust. Riigi kohustus on tagada seaduste täitmine ning selles suunas ongi riik tegutsenud, kehtestades õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks seadusevastaselt maksmata jäetud tasusid nende vabatahtliku mittemaksmise korral sundkorras sisse nõuda. Hetkel ei saa me rääkida ka kohtukuludest, sest menetlus on alles pooleli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2009, 16:38
Otsi:

Ava täpsem otsing