Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Epideemia sunnil lähevad Eesti HIVi kandjad registrisse

06. september 2009, 13:08

Sotsiaalministeeriumi E-tervise
osakond lisab nakkushaiguste infosüsteemi NAKIS alusdokumendi, mis kannab
nime "HIV teatis". Isikustatud HIVi teatisega loodab ministeerium peatada
epideemia levikut.

Mida HIVi teatis endast kujutab? Milliseid delikaatseid isikuandmeid sinna lisatakse? Kui kaua andmeid säilitatakse? Kes neid näevad ja mida andmetega tehakse? on vaid mõned küsimused, mis läbi pea vilksatavad.

Nn HIVi registri määrus jõustub juba 1. oktoobrist. Järgneb väljavõte vabariigi valitsuse määruse „Nakkushaiguste riikliku registri põhimäärus“ seletuskirjast.

„HIV teatise” lisamise Nakkushaiguste registri andmekoosseisu on tinginud järgnevalt toodud asjaolud. Euroopa riikide võrdluses on Eesti alates 2001. a esikohal registreeritud HIV-nakkuse uute juhtude arvus elaniku kohta (enamuse riikidega on vahe ligi kümnekordne). Probleemi tõsidust arvestades on vastu võetud riiklik HIV ja AIDSi strateegia 2006-2015, mille oluline osa on ühtse riikliku seire- ja hindamissüsteemi loomine. HIV-nakkus kuulub haiguste hulka, mille andmeid peab edastama Euroopa Nakkushaiguste seiresüsteemile ühtsete reeglite alusel.

HIV-nakkuse leviku praeguse seisu juures iseloomustab Eestit:

• HIV-nakkus on levimas narkomaanidelt üldrahvastikku;
• avastatud uute juhtude arv, mis alates 2002. a oli langustendentsiga, tõusis 2006. a võrreldes 2005. a;
• 2000.-2001. a nakatunud jõuavad lähiajal pideva ravi vajamise staadiumi;
• pideva ravi vajadus kaetakse alates 2008. a riigieelarvest (varem rahvusvahelisest abist);
• õigel ajal ravimata juhtude haiglaravi kulud on väga suured;

Eestis puudub korralik ühtne haigusjuhtude registreerimissüsteem, enamus andmeid ei ole riigi tasemel kasutatavad. Andmete puudulikkus on korduvalt ilmnenud nende esitamisel rahvusvaheliste seiresüsteemide raames, ekspertidega kohtumistel ning strateegia planeerimisel ja strateegia tegevuste hindamisel.

• puudub ettekujutus elusolevate HIV-nakatunute arvust, sest ei ole teada, kui paljud nakatunud on surnud ja riigist lahkunud;
• puudub korrektne informatsioon nakatunute riskirühma kuuluvusest ja nakkuse levikuteedest;
• ebatüüpiliselt vähe on registreeritud AIDSi juhte võrreldes nakatunutega, mis võib viidata AIDSi alaregistreerimisele;
• infektsionistide poolt registreeritud AIDS-i surmade vähesus võrreldes Statistikaameti poolt registreeritavate AIDS-i surmadega viitab registreerimissüsteemi puudulikkusele.

Arvestades nakatumise ulatust, avastatud uute juhtude suurenemist 2006. a, teatud piirkondades ennetuse efektiivsuse vähesust ja epideemia muutuvat iseloomu, on häda-vajalik olemasolevaid andmeid täiendada regulaarselt kogutava HIV/AIDSi uute juhtude esinemise operatiivinfoga erinevates sihtrühmades.

HIV-nakkus on haigus, millele on iseloomulik:

• eluaegne kestus;
• pikk peiteperiood haigusnähtude tekkeni, aga samas on nakatunu teistele nakkusohtlik;
• teatud haigusstaadiumist alates vajab nakatunu pidevat kulukat ravi;
• kaasaegse raviga elatakse aastaid.

HIV-epideemiad liigitatakse vastavalt sellele, kui suur on nakatunute hulk riskirühmades (nt süstivad narkomaanid, meestega seksivad mehed) ja üldrahvastikus. Ennetustegevuse rõhuasetused on eri liiki epideemiate puhul erinevad. Samuti sõltub andmekogumine epideemia liigist.

Kõik registris registreeritavad andmed on vajalikud HIV-nakkuse suhtes enam ohustatud sihtrühmade täpsustamiseks. Teiste riikide kogemus on tõestanud, et HIV-nakkuse vähendamiseks on efektiivsem diferentseeritud ressursi jagamine olulisemate sihtrühmadega tegelemiseks, mitte vähese ressursi jagamine ühtlaselt. Sihtrühmade selgepiirilisem eristamine loob eelduse ennetustööd paremini suunata ning tulevikus ennetada teatud riskirühmade teket. Sihtrühma iseloomustavad tunnused kompleksina, st oluline on isikutunnuste (nt sugu, vanus, elukoht) seos nakatumisviisiga, testimiskohaga, ravile pöördumiskohaga jne.

Isikustatud teatise kehtestamise peamine põhjus on vajadus registreerida nakkusjuhud piisava andmekvaliteediga ja dubleerimist vältides. Nakkusjuhu andmed tekivad erinevates tervishoiuasutustes ja tervishoiusüsteemi väliselt (nt vanglad, kaitsevägi, nakkusjuhu surmajärgsel avastamisel, nakkusjuhu laboratoorsel kinnitamisel). Selleks, et planeerida ennetustööd, ravi ja sotsiaalset toetust, on vaja teada elusolevate HIV-positiivsete arvu. Elusolevate patsientide arv sõltub AIDSi, narkootikumide üledoosi, suitsiidide, vägivalla tõttu surmast ja Eestist lahkumisest. Seega on tulevikus ka ristkasutuse vajadus Rahvastiku- ja Surmaregistritega väga oluline.

Teatise esitamine:

• „HIV teatise” esitab arst, kes diagnoosib patsiendil HIV-nakkuse esmajuhu. Diagnoosimise aluseks on HIV-referentlabori kinnitatud positiivne analüüs HIV-antikehade, -antigeeni või -RNA suhtes. Teatis täidetakse elektrooniliselt NAKISes ning edastatakse TKI-le.
• „HIV teatise” esitab arst, kes diagnoosib patsiendil AIDSi esmajuhu. Diagnoosimise aluseks on EK otsusega (2002/253/EC) sätestatud haigusjuhu määratlus. Teatis täidetakse elektrooniliselt NAKISes ning edastatakse TKI-le.
• Anonüümsetes kabinettides registreeritud haigusjuhtude kohta „HIV teatist” ei täideta (anonüümsetes kabinettides diagnoositud HIV-positiivsete arv aastas moodustab kõikidest diagnoositud HIV-positiivsete arvust u 30 %).

HIV-testi teostatakse ainult patsiendi informeeritud nõusolekul (va üksikud erijuhud - lapsed, teadvuseta eluohtlikus seisundis patsiendid). HIV-testile eelneb patsiendi nõustamine, samuti on kohustuslik HIV-positiivseks osutunud patsiendi nõustamine. Teatisega küsitavad andmed tekivad patsiendi nõustamise ja läbivaatuse käigus ning meditsiinidokumentide alusel. Arstid esitavad „HIV teatisel” neid andmeid, mis tekivad tervishoiuteenuse osutamisel ning mida patsiendid on nõus neile avaldama.

HIV teatiselt kantakse registrisse järgmised andmed:

Isikuandmete koosseis:
• Nimi, isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg on olulised isiku üheseks identifitseerimiseks ja eri teatiste ühe isikuga kokkuviimiseks ning topeltregistreerimise vältimiseks. Isikukoodist arvutatakse teatisel statistiliste kokkuvõtete tegemise hõlbustamiseks ka vanus. Eestile iseloomulik väga noorte inimeste nakatumine on tinginud HIV ja AIDSi strateegias eraldi noortele suunatud tegevuste planeerimise. Kuna hilisemas vanuses nakatunute arv näitab kasvutrendi, võib osutuda vajalikuks muuta strateegia rõhuasetusi.
• Sugu registreeritakse, et jälgida epideemia kulgu. Viimastel aastatel on suurenenud naiste nakatumine, mis näitab nakkuse leviku muutust narkomaanide hulgast kogu elanikkonnale. Noorte naiste nakatumine toob omakorda kaasa ohu HIV-positiivsete laste sündimiseks ja vajaduse osutada rasedatele ennetavat ravi.
• Ravikindlustuse olemasolu alusel tehakse esialgseid prognoose ravitegevuste planeerimiseks.
• Elukoha märkimine on oluline epideemia geograafilise leviku hindamiseks ennetuse, sotsiaalse iseloomuga toetavate teenuste ning raviteenuste planeerimisel. Tänases Eestis on nakatunute hulgas selgelt väljendunud regionaalne eripära. Täidetakse patsiendi tegelik elukoht vastavalt tema sõnadele.
• Sünnikoht täidetakse patsiendi sõnade alusel (tulevikus ristkasutuse teel). Sünnikoht on oluline migrantrahvastiku kui ühe riskirühma määratlemiseks. Migrantide tervis on võetud Euroopa Parlamendi otsusega jälgimise alla ning sünnikohta kasutatakse riikidevahelises infovahetuses ning selle alusel tehtavates rahvusvahelistes prognoosides.
• Rahvus täidetakse patsiendi sõnade alusel. Esineb selge seos riskikäitumise ja käitumishoiakute ning sellest tulenevalt nakatunute arvu vahel. Ennetustöös ei saa seda seost ignoreerida.
• Tegevusala täidetakse patsiendi sõnade alusel. Tegevusala registreeritakse, kuna erineva tegevusalaga (nt kinnipeetavate, ajateenijate, töötute, õpilaste jt) isikutele suunatud ennetuslikud meetmed, ravi ja hooldusteenused planeeritakse erinevate institutsioonide poolt ja erinevatel alustel ning tegevuste spetsiifika sõltub sihtgrupist. Näiteks on nakatunute hulgas suur töötute osakaal.
• Amet märgitakse töötavatel inimestel lisaks tegevusalale, kuna on kõrge nakkusriskiga ametid (nt politsei, kinnipidamisasutuste töötajad, tervishoiuasutuste töötajad). Täidetakse patsiendi sõnade alusel.

Testimise põhjus:
• Patsiendi varasem testimine HIV-nakkuse suhtes ja viimase negatiivse testi kuupäev annab informatsiooni võimalikust nakatumisajast ning kuulub rahvusvaheliselt esitatava info hulka. HI-viirusega nakatumisest sümptomite tekkeni kulub aastaid, aga patsient on nende aastate vältel olnud nakkusohtlik. Täidetakse patsiendi sõnade ja meditsiinidokumentatsiooni alusel.
• Testimise põhjus - riigi ülesanne on organiseerida testimine nii, et võimalikult palju nakatunuid avastatakse õigeaegselt. Koos asutuse/struktuuriüksuse liigiga, kus toimub testimine, saab selgemalt eristada, kuidas suunata testimisega (sh nõustamise õpetamine) seotud kulusid ja milliste sihtrühmade puhul on vaja tulemuse mittesaavutamisel planeerida süsteemi muutusi.
Testimise põhjustena on välja toodud sihtrühmad, kellele on tagatud riiklikult profülaktiline testimine (rasedad, raseduse katkestajad, välismissioonile minejad, doonorid). Kuna rasedad ja doonorid iseloomustavad üldrahvastikku, siis nende suur osakaal HIV positiivsete hulgas näitab vajadust panustada ennetustöös üldrahvastiku teadlikkuse tõstmisele. Rasedate hulgas nakatumise kasv on oluline näitaja epideemia levikule üldrahvastikku.
Testimise põhjuse märkimisel on eristatud kliinilise leiu tõttu testimine, otsene kontakt HIV-positiivse inimesega, HIV-nakkusega samade levikuteedega haiguste (B, C-hepatiit, süüfilis) põdemine, tööalaselt nakatumisohu tõttu testimine ning testimine riskikäitumise (süstitavate narkootikumide tarbimine, seksuaalvahekord samasoolise inimesega ja seksuaalvahekord raha või narkootikumide eest) tõttu, mis aitavad arstil määrata nakkuse levikuteed ning mõjutavad epideemia leviku kiirust ja ulatust (nt suguhaiguse esinemine suurendab vastuvõtlikkust HIV-nakkusele tunduvalt). Haiguste tõttu testimine täidetakse arsti poolt tõendatud juhtudel, riskikäitumise tõttu testimine patsiendi sõnade alusel. Samuti soovitatakse end testida kõigil tuberkuloosi põdejatel, kuna HIV-nakatunute tõenäosus tuberkuloosi haigestuda on tunduvalt suurem ja ravi keerulisem.
Testimise põhjuse all on eraldi välja toodud ka kinnipidamisasutuses viibimine, sest arvestades kinnipeetavate suurt osakaalu nakatunute hulgas, on kinnipidamisasutustele planeeritud eraldi tegevused (sh võimalus kinnipeetaval end HIV-nakkuse suhtes testida).

Nakkuse leviku andmed:
• Arst peab tegema valiku peamise oletatava nakkuse levikutee kohta. Nakkuse levikutee on koos isikutunnustega oluline sihtrühma iseloomustav ja epideemiat määratlev tunnus. Tegemist on rahvusvaheliselt edastatava informatsiooniga. Nakkuse levikuteega seotud küsimuste valikud teeb arst patsiendi küsitluse ja meditsiinidokumentide alusel. Levikuteede all eristatakse parenteraalne, seksuaalne või perinataalne (emalt lapsele) levik:
Parenteraalse nakatumise viisi detailne andmete kogumine võimaldab paremat kontrolli meditsiiniprotseduuride ohutu teostamise, verepreparaatide valmistamise üle, lisaks on välja toodud kõige sagedasem levikutee – ühise süstimisvarustuse kasutamine. Välja toodud levikuteed kuuluvad rahvusvaheliselt registreerimisele.
Seksuaalsel teel nakatunu partneri riskirühma kuulumine võimaldab analüüsida epideemia leviku kiirust ja iseloomu (homoseksuaalne nakatumine, heteroseksuaalne nakatumine, nakatumine süstivast narkomaanist). Kuulub rahvusvaheliselt kogutava informatsiooni hulka.
Perinataalne levik on suures osas välditav, seetõttu näitab emalt nakkuse saanud laste osakaal kõigist HIV-positiivsetelt naistelt sündinud lastest ennetuse tõhusust. Ema nakatumise viis on rahvusvaheliselt kogutav informatsioon.
• Sünnitusmeetod, ema spetsiifiline ravi raseduse ajal ning vastsündinu profülaktika on välja toodud, sest keisrilõike teel sünnitamine, spetsiifiline ravi raseduse ajal ja vastsündinu profülaktiline ravi ning rinnaga toitmisest loobumine aitavad viia nakatumisriski miinimumini. Kui laste osakaal, kes nakatuvad nende reeglite eiramise tõttu, on suur, on vaja rasedate ja vastsündinute jälgimissüsteemi ümber korraldada.
• Nakkusallika elukohariik täidetakse patsiendi sõnade või meditsiinidokumentatsiooni (emalt nakkuse saamise, teatud parenteraalsete juhtude puhul) alusel. Rahvusvaheliselt kuulub registreerimisele seksuaalsel teel nakatumine partnerist, kes on pärit kõrge levikuga maalt ja emalt nakkuse saanu ema elukohariik.
• Nakatumise koht täidetakse patsiendi sõnade või meditsiinidokumentatsiooni (emalt nakkuse saamise, teatud parenteraalsete juhtude puhul) alusel. Arvestades elanikkonna mobiilsust, on lisaks patsiendi elukohale oluline, mis riigis toimus nakatumine. Eesti piires toimunud nakatumise puhul on oluline ennetustegevuse planeerimine, välisriigis sagedase või suureneva trendiga nakatumise puhul on oluline teavitamine.
• Nakatumise aeg täidetakse patsiendi sõnade või meditsiinidokumentatsiooni alusel. Näitab potentsiaalset nakkuskestust ning on rahvusvaheliselt kogutav näitaja.

Diagnostilised andmed:
• Esmaslabori koodi kasutatakse HIV teatise ja laboriteatise kokkuviimiseks kontrolltunnusena.
• Referentlabori positiivse analüüsi kuupäev ja viiruse subtüüp HIV-referentlabori positiivne analüüsivastus on HIV-nakkuse diagnoosi aluseks.
• Nakkuse staadium ja AIDSi indikaatorhaigused Rahvusvaheliselt on kokku lepitud HIV- nakkuse diagnoosimise kriteeriumid. Tänu diagnoosi märkimisele saame öelda, mis staadiumis on HIV-positiivne patsient avastatud ja vastavalt sellele planeerida tulevast ravivajadust ning hinnata strateegiaga ettenähtud tegevusi haiguse õigeaegseks avastamiseks.
• Diagnoosi kinnitamise kuupäev on HIV-nakkuse või AIDSi statistikas haigusjuhu alguse määratluseks.
• Surma kuupäev surmajärgsel nakkuse diagnoosimisel iseloomustab hilinenult diagnoositud juhte. Kui selliste haigete osakaal on suur, viitab see vajadusele teavitus-või diagnostikasüsteemi muutmiseks.

Teatise täitja andmed:
• Diagnoosi kinnitanud arsti ja asutuse nimi, registreerimistõendi number, eriala, kontaktandmed on vajadusel puuduva või ebaselge informatsiooni täpsustamiseks. Eriala ja asutuse tüübi alusel analüüsitakse, kus tekib informatsioon ning kuhu peab planeerima vastavad ressursid patsiendi nõustamise väljaõppeks ja muudeks tegevusteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. September 2009, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing