Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gild otsustas laenud võlakirjadeks ümber muuta

    "See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla kunagi hiljem saab," nendib üks Gildi paljudest võlausaldajatest, suurinvestor Heldur Meerits.
    On neljapäeva õhtu. Kell on 20.15. Radisson Blu hotelli teise korruse St. Petersburgi seminariruumi ukse taga kobistab koristaja, näpus must prügikott. Ta kougib taskust välja uksekaardi ja avab ruumi ukse. Sama kiiresti kui ta selle lahti tegi, ta selle ka sulges.
    "Issand! Ma üldse enne ei vaadanud, kas seal on keegi sees," vabandab proua ehmunult.
    Ruumi ukse kõrval on sinine silt kirjaga "Gild", ukse kõrval aga ümmargune laud, sellel kaheleheküljeline A4-formaadis paber, millel Gild Arbitrage'i riskikapitalifondi võlausaldajate ja osanike nimekiri.
    Ruumis, mida koristaja ettevaatamatult ründas, viibisid teiste seas suurinvestor Marcel Vichmann, ärimees Raivo Hein, ASi Bastion suuromanik Indrek Stahl, ASi LTT üks osanikest Peter Šaraškin, Edelaraudtee eksjuht Henn Ruubel - esindas Vichmannile kuuluvat First Telecom Trading OÜd - ja ASi Amalfi kaudu Gildile raha laenanud Heldur Meerits.
    Kui fondi võlausaldaja Heldur Meerits lahkub juba kella 19 paiku, siis enamik ettevõtjaid, kelle raha fond on heleda leegiga põlema pistnud, küsitleb Gild Arbitrage'i juhatuse liiget Tõnno Vähki lõpuni. Kell 17 alanud võlausaldajate ja investorite koosolek lõpeb kella 20.30 paiku.
    Väljujad on mossis: Hein teeb Äripäeva fotograafile nägusid, Vichmann räägib telefoniga, suurem osa kõnnib kiirel sammul väljapääsu suunas.
    ASi Gild Partners juhatuse liige Rain Tamm lahkub nõupidamiselt samuti tund-poolteist enne selle lõppu.
    "Kust te teadsite siia tulla!?" lahkub Tamme näolt Äripäeva nähes hetkeks keep smiling. Vestlusesoovist kuuldes, lubab ta, et ütleb selle ka Tõnno Vähile edasi.
    Pärast koosistumise lõppu keeldub Vähk igasugustest selgitustest.
    Heldur Meerits räägib Äripäevale, et koosolekul tutvustas Gild Arbitrage fondi varade olukorda.
    "Räägiti ka fondi võlgade ümberstruktureerimisest. See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla kunagi hiljem saab. Fond saaks sel juhul natukese hingetõmbeaega, et varadega tegeleda. Juttu oli kolmeaastasest perioodist, millega pean ilmselt nõus olema, sest mingit paremat lahendust ka ei paista kuskilt," nendib Meerits.
    Tema sõnul ei ole fondi varade likviidsus kõige paremas seisus. "Aga usun, et tulevik siiski kõige hullem ei ole. Kas ma loodan enda raha tagasi saada? Jah, seda kindlasti. Kindlasti. Kahe-kolme aasta vältel," on Meerits optimistlik.
    Bastioni suuromanik Indrek Stahl on Gild Arbitrage'ile laenanud 5 miljonit krooni enda kinnisvarafirma I.S.A. Kinnisvara OÜ kaudu.
    Tema sõnul võiks ju algatada pankrotimenetluse, kuid varade kiirmüük ei lahendaks ikkagi võlausaldajate muret.
    "Kompromiss oleks esiteks see, et vahetada laen mingisuguse vara vastu, mis on aktsepteeritav, või teiseks lüüa ise ka käsi sisse ja panna olemasolevad varad mingil moel teenima ja lõpuks midagigi kätte saada," räägib Stahl. Tema sõnul tulevad teatud kokkulepped avalikuks siis, kui emissioon avalikustatakse. "Kohe varsti, ma arvan septembrikuu jooksul," lisab ta.
    Gild Bankersi kommunikatsioonijuht Kadri Kütt vastab reedel Äripäeva kolmele küsimusele ühe vastusega: "Hetkel on fondi laenukohustuste restruktureerimise protsess alles pooleli, seega me täna lähemalt ei kommenteeri."
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Viimased päevad jooksevad kahele maksusoodustusele
Aprilli lõpuks tuleb ära esitada tuludeklaratsioon, mis tähendab ka viimast võimalust saada kahte maksusoodustust. Järgmisest aastast neid soodustusi enam ei saa.
Aprilli lõpuks tuleb ära esitada tuludeklaratsioon, mis tähendab ka viimast võimalust saada kahte maksusoodustust. Järgmisest aastast neid soodustusi enam ei saa.
Raadiohommikus: pangad, linnaruum ja kodude renoveerimine
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis vaatame otsa LHV tulemustele, uurime investeerimisstrateegiate ning eramajade renoveerimise kohta ning kommenteerime linnaplaneerimise küsimusi.