Gild otsustas laenud võlakirjadeks ümber muuta

Kadri Paas 07. september 2009, 00:00

"See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla kunagi hiljem saab," nendib üks Gildi paljudest võlausaldajatest, suurinvestor Heldur Meerits.

On neljapäeva õhtu. Kell on 20.15. Radisson Blu hotelli teise korruse St. Petersburgi seminariruumi ukse taga kobistab koristaja, näpus must prügikott. Ta kougib taskust välja uksekaardi ja avab ruumi ukse. Sama kiiresti kui ta selle lahti tegi, ta selle ka sulges.

"Issand! Ma üldse enne ei vaadanud, kas seal on keegi sees," vabandab proua ehmunult.

Ruumi ukse kõrval on sinine silt kirjaga "Gild", ukse kõrval aga ümmargune laud, sellel kaheleheküljeline A4-formaadis paber, millel Gild Arbitrage'i riskikapitalifondi võlausaldajate ja osanike nimekiri.

Ruumis, mida koristaja ettevaatamatult ründas, viibisid teiste seas suurinvestor Marcel Vichmann, ärimees Raivo Hein, ASi Bastion suuromanik Indrek Stahl, ASi LTT üks osanikest Peter Šaraškin, Edelaraudtee eksjuht Henn Ruubel - esindas Vichmannile kuuluvat First Telecom Trading OÜd - ja ASi Amalfi kaudu Gildile raha laenanud Heldur Meerits.

Kui fondi võlausaldaja Heldur Meerits lahkub juba kella 19 paiku, siis enamik ettevõtjaid, kelle raha fond on heleda leegiga põlema pistnud, küsitleb Gild Arbitrage'i juhatuse liiget Tõnno Vähki lõpuni. Kell 17 alanud võlausaldajate ja investorite koosolek lõpeb kella 20.30 paiku.

Väljujad on mossis: Hein teeb Äripäeva fotograafile nägusid, Vichmann räägib telefoniga, suurem osa kõnnib kiirel sammul väljapääsu suunas.

ASi Gild Partners juhatuse liige Rain Tamm lahkub nõupidamiselt samuti tund-poolteist enne selle lõppu.

"Kust te teadsite siia tulla!?" lahkub Tamme näolt Äripäeva nähes hetkeks keep smiling. Vestlusesoovist kuuldes, lubab ta, et ütleb selle ka Tõnno Vähile edasi.

Pärast koosistumise lõppu keeldub Vähk igasugustest selgitustest.

Heldur Meerits räägib Äripäevale, et koosolekul tutvustas Gild Arbitrage fondi varade olukorda.

"Räägiti ka fondi võlgade ümberstruktureerimisest. See tähendab, et raha endiselt ei saa, aga võib-olla kunagi hiljem saab. Fond saaks sel juhul natukese hingetõmbeaega, et varadega tegeleda. Juttu oli kolmeaastasest perioodist, millega pean ilmselt nõus olema, sest mingit paremat lahendust ka ei paista kuskilt," nendib Meerits.

Tema sõnul ei ole fondi varade likviidsus kõige paremas seisus. "Aga usun, et tulevik siiski kõige hullem ei ole. Kas ma loodan enda raha tagasi saada? Jah, seda kindlasti. Kindlasti. Kahe-kolme aasta vältel," on Meerits optimistlik.

Bastioni suuromanik Indrek Stahl on Gild Arbitrage'ile laenanud 5 miljonit krooni enda kinnisvarafirma I.S.A. Kinnisvara OÜ kaudu.

Tema sõnul võiks ju algatada pankrotimenetluse, kuid varade kiirmüük ei lahendaks ikkagi võlausaldajate muret.

"Kompromiss oleks esiteks see, et vahetada laen mingisuguse vara vastu, mis on aktsepteeritav, või teiseks lüüa ise ka käsi sisse ja panna olemasolevad varad mingil moel teenima ja lõpuks midagigi kätte saada," räägib Stahl. Tema sõnul tulevad teatud kokkulepped avalikuks siis, kui emissioon avalikustatakse. "Kohe varsti, ma arvan septembrikuu jooksul," lisab ta.

Gild Bankersi kommunikatsioonijuht Kadri Kütt vastab reedel Äripäeva kolmele küsimusele ühe vastusega: "Hetkel on fondi laenukohustuste restruktureerimise protsess alles pooleli, seega me täna lähemalt ei kommenteeri."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing