Pelletiküte pakub mugavust, haluküte aga odavust ja töörõõmu

"Pelletikatlad on kütteaine poolest tahkeküttekatlad, kuid on mehhaniseeritud ja automatiseeritud põlemisega," seletas kütteinsener Silvar Pajuste.

Samas võrreldes halupuuga on pelletikatla suitsugaasi temperatuur madalam, seega kivikorstnas on hülss nõutav. On ju halupuukatla suitsugaaside temperatuur 250-300 kraadi, seevastu pelletil jääb see näitaja alla 200 kraadi.

Erinevalt teistest tahkeküttekateldest ei pea pelletikatlal käima kütust peale viskamas, küttetarne lahendab ju eriline tigukruvi kütusemahuti ja põleti vahel. Lisades halupuukatlale põlemiõhuventilaatori, võib tavalise halupuukatla kasutegur ulatuda 84-86%ni. Pelletikatla kasutegur peaks jääma vahemikku 86-93%.

Eelisena ei nõua pelletikatel Pajuste sõnul akumulatsioonipaaki, kuna see reguleerib pidevalt katlavee temperatuuri. Tulemusena muudab automaatika katlatöö režiimi ja vee temperatuur tõuseb või langeb.

Küttemaailm OÜ ja Küte ja Ehitus ASi juhatuse liige Frank Õim usub, et nüüdse hinnaskaala juures saab tahkeküttekatlaga pakkuda odavaimat toasooja. Eriti otstarbekaks peab ta seda kütteliiki ja maasoojuspumbaga üle 120 m2 majade puhul. Näiteks tahkeküttesüsteemi paigaldamisel oleks investeering umbes 70 000-80 000 krooni, maasoojuspumbal umbes 120 000-130 000 krooni. "Korralikult seadistatud süsteemi ja hea hoone soojustuse puhul maksaks halukütte üks kilovatt-tund 30-40 senti," lisas Õim.

Pelletikatel nõuab kvaliteetset pelletit, selles ei tohi olla peenosakesi rohkem kui 2%. Samas kui väiketarbijal ei ole ruumi, võib katlaga samas ruumis olla Pajuste seletusel 500-liitrine mahuti, kuhu osta pakendis pelleteid (20-24 kg kotid), mis võimaldab ise tagada pelletite kvaliteetsena säilimise. Edasi tuleb lihtsalt jälgida, et mahutis oleks piisavalt pelleteid. Lisaks rikub pelleteid pöördumatult niiskus.

Pelletikatla hoidlat tuleb täita kord kuus või harvemini, halukatlaid kütusega varustada pea iga päev. Leevendust võib mõnevõrra pakkuda suur akumulatsioonipaak. Et mõlemad on tahkeküttekatlad, tuleb nende koldeid ja lõõre puhastada vähemalt kord aastas. Pelletikatla põleti vajab puhastust üks-kaks korda kuus. Halukolle iga päev.

Pelletite põletamine ei eralda võrreldes fossiilsete kütustega biosfääri süsihappegaasi (CO2) juurde, sest nende põletamisel vabaneb ainult puudes kasvamise ajal atmosfäärist kogutud ja seotud süsinikdioksiid. Toormeks on peale töötlemata ümarpuidu ka seni lihtsalt prügilasse saadetud saepuru.

Tuhka kasutatakse väetise koostisena või utiliseeritakse väikese prahina, kuna selle kogus ei ületa 1,5% kütuse esialgsest massist. Pelletite kütteväärtus ulatub 4,8-5,0 MWh/t umbes 8-12% niiskuse juures. See näitaja on suurem kui hakkpuidul ja puidubrikettidel, kuid jääb alla õlile. Et pelletid on kontsentreeritud soojusekandjad, siis nende ladustamiseks piisab halgudest väiksemast ruumist.